Esmaspäeva varahommik

Istun laua taga praegu,kuum teetass ees ja sall kaelas. Hirmus on.
Lugesin just uudist M. Malk'ist (ei tea kas nii on õige käänata?!), kes 32-aastaselt suri nädalavahetusel, haiguse tüsistustesse. Tundus lihtne viirus/gripp olema.. aga näe, lõppes nii traagiliselt. Väga hirmus hakkas. Tegelikult nägin seda uudist eile juba, ema hirmutas mu ära. Nüüd ei jõuama enam tund aegagi rahus olla, et saaks juba arsti juurde. Üldiselt olen ma tublisti paranenud, aga see kole köha.. see võiks ka lahkuda juba. Igatahes kole lugu, et pealtnäha kerged haigused sedasi inimesi murravad! Aga mis teha, elu. On hullematki, leian mina. Võite vastu vaielda.
Igatahes, saan ehk täna kooli siis.. kolmandaks tunniks. Oleks vahva. Loodetavasti enesetunne on ka normaalne koolis. :) Ja õhtul tuleb hakata k-i-r-j-a-n-d-i-t kirjutama, eile ma ei suutnud. Mõte oli nii kokku jooksnud, lihtsalt ei suutnud. Seega pean täna asja ära tegema.
Eks kirjutan õhtul või homme pikemalt, praegu joon kuuma tee ära ja hakkan arsti juurde sättima.

Bye (:

Praegu on keeruline. Aga see läheb mööda.Peab minema.Tean seda.


Miski ei kesta igavesti.. ka sõjad (iseendaga) mitte.

Vahel on tunne, eriti viimasel ajal, et olen loonud omale maailma, milles ma ei ole ise peategelane. Milles mängin kõrvalvaataja, varumängija rolli. Või ei olegi loonud, olen lõksus selles maailmas ja ei saa enam välja. Pean olema. Pean. Pean. Pean. Aga ei taha. Ega jaksa. Olen alati arvanud, et olen tugev inimene, et olen julge ja iseseisev. Just, ISESEISEV. Nüüd olen aru saanud, et ei ole. Olen sõltuv ja mõjutatav. Piisavalt, et endale sellega kahju teha. Miks ma lasen end mõjutada?Miks ma sõltun kellestki teisest? Mina ise olen omaenda riigi ainuvalitseja ja peaksin sõltuma vaid endast, usaldama oma sisemist mina ja tegema enda heaolu nimel koostööd iga oma keharaku ja mõttenääpsuga. Aga ma ei tee. Ja miks ma ei tee.. Sellele ei suuda ma mingit vastust leida. Juba tükk aega ei suuda. On hetki, kui mulle tundub, et olen saavutanud totaalse hingerahu, õnne.. kõik mida vajan. Ja siis tuleb periood, hetked, päevad, nädalad.. kus ma ei ole jälle mitte millegagi rahul. MITTE millegagi! Võib-olla peabki nii olema?! Ma ei tea, aga mind häirib see. See rahutus, mis minus on. Mis kord kaob ja siis tuleb jälle joostes tagasi mu juurde. Vastik. Ära tule enam tagasi, rahutus. Ma ei taha sind enda juurde!


Ja lõppu lisan tsitaadi, mille Triinu blogist napsasin.
See on nii positiivne.. minu meelest (:


E.M.Remarque: "Kummaline, kui lihtne on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta.."

Laupäev

Suurepärane- sain öösel magada ja veel väga hästi! (:
Ainult unenägu oli kummaline nagu nad mul viimastel öödel on olnud. Arusaamatu ja lausa hirmutav. Aga hirmsate unenägude puhul on alati üks pluss- ärkamine on tohutu õnn. Näed, et kõik oli vaid uni ja oled sellest olukorrast pääsenud, mis unes tundus nii reaalne ;)
Põgenesin magamistuppa läpakaga. Ema vaatab suusatamist. Mul ei ole suusatamise vastu midagi, aga ma tahtsin endale mõned vaiksemad hetked veel pakkuda, enne päriselt ärkamist ja tegutsema asumist.
Tervis on täna parem, je :) Köha veel on ja pisut nohu ka, aga palavik on alla läinud ja see on super, sest palavik ju enesetunde nii ülikehvaks tegigi. Hakkan vist võitu saama lõpuks! (:
Täna on vanaema sünnipäev(tegelikult oli juba 19.jaanuar, aga täna ta siis nö peab seda). Lahe! Tahaks ka minna, aga ma ei tea veel kas saan.. sest tädid on oma väikeste lastega seal ja kindlasti hakkaks üks pillerkaar ja trall selle ümber, et lapsed jäävad haigeks jms. Sellepärast ma mõtlen, pean vanaemaga aru ja kui vaja, eks lähen siis hiljem veits, kui tädid on lastega ära läinud :P Voh! Aga minna tahaks küll. Mitmel põhjusel :)
Kirjandit peaks ka tegema hakkama, esmaspäeval peab see valmis olema. Esseed samuti-tähtaeg on veebruaris ja ma ei ole siiani ju teinud seda. Aeg läheb nii kiirelt. Teha tahaks palju, aga lihtsalt selline tunne, et ei jõua. Päev on suurteks plaanideks kuidagi nii lühike. Mõnikord.
Aga okei, tõusen püsti ja lähen siblin ringi natuke :D :P

Mõnusat laupäeva ! (:

Kes ma olen, kuhu mu tee mind viib ?

See pilt.. on selline.. emotsionaalne ja minu jaoks natuke maailma avastamise pilt.. meenutab mingit Aafrika kultuuri, seepärast lisasin selle siia.. haakub mu postitusega ehk ;)



Maailm on nii suur, nii lai. Hirmutav ja samas nii põnev. Täis seiklust, täis riske. Ja mina väike täpike, kes tahab seda avastada. Maailma ja ennast avastada. Ja end täiustada, täiendada. Leida uusi väljundeid. Kõik on nii põnev.
Praegu on elu nii lihtne ja turvaline. Nii vähe veel ja kõik muutub. Mis minust saab? Kuhu ma jõuan?
Mu peas on nii palju mõtteid.
Variant A: Lähen Viljandi kultuuriakadeemiasse kultuurikorraldust õppima. See meeldiks mulle väga, samas..kas ma saan sellega hakkama? KAS MA ÜLDSE SISSE SAAN?
Variant B: Lähen välismaale(aga mitte Euroopasse)..Austraaliasse?! Indiasse?! teen juhutöid(farmides jms) ja lihtsalt näen elu. Saan ühe imelise ja eluliselt hariva kogemuse. Kuid kas ma olen selleks valmis?
Variant C: Lähen Aafrikasse vabatahtlikuks. Samuti kirjeldamatu kogemus, kuid vajab taaskord meeletut julgust. Kas mul on seda piisavalt ?

Hetkel mõtlen ma, et rohkem variante polegi. Või siiski.. tegelikult muidugi on, aga ma ei taha endale neid tunnistada.. sest minna õppima mingit teist eriala, sest kultuurikorraldusse ei saa sisse, ma väga ei tahaks, ei julgeks.. lihtsalt sellepärast, et oma valitud erialale ei saa. Ei ole mõtet. "Asi" peab siiski meeldima, mis tulu sest muidu ikka on?!
Mu vanemad peavad mu mõtteid hullumeelseteks.. noh neid viimast kahte, maailma avastamist ja Aafrika vabatahtlikku tööd. Aga samas, oleks viimane aeg harjuda, et selline ma olen ja selline olen alati olnud. Pisut ettearvamatu ja hullumeelne. Samas ka püsimatu. Minust ei saa kodukana. See on kindel.. See ei mahu mu plaanidesse.
Me elame siiski ühe korra vaid.. seega, tahan kogeda kõikvõimalikke huvitavaid katsumusi, emotsioone, olukordi.. näha elu ja inimesi. Kõigest osa saada! Nelja seina vahel tundub see pisut raske.. ja minu jaoks mõeldamatu!

Aga.. eks aeg näitab :) Ilmselt..

over you..

Now that it's all said and done
I can't believe you were the one

I should have started running
A long, long time ago!

You took a hammer to these walls
Dragged the memories down the hall
Packed your bags and walked away
There was nothing i could say
And when you slammed the front door shut
A lot of others opened up
So did my eyes, so i could see
That you never were the best for me!



The day i thought I'd never get through- I got over you!

































Üldiselt on mul taaskord PÕLETIK (Y) jee :(

Haige, ikka veel.. endiselt.. VASTIK !

Magada ei saanud - nagu ma arvasin :/
Ja palavik tõuseb koguaeg.. see teeb pisut muret. Ja ma veel lootsin homme kooli saada, et ei peaks mata tööd järgi tegema.. 37,0 => 37,2 => 37,6 => 38,0 => 38,2 (Y) ... ja köhhhhhköhhhhhhhhhhh koos külmavärinatega tegid kõik, et ma magada ei saaks.. olin 3ni üleval-magasin 6ni.. vahepeal suresin, nii halb oli..võtsin palavikualandajat ja magasin 6.30- 8.30 ..
nüüd oma 10 min veel ja taaskord tuleb võtta jalge alla tee Dr. Tamme juurde! Loodetavasti on see vaid lihtne viirus, mis KIIIIIIRELT möödub! Väga tahaks loota!

http://www.novaator.ee/ET/video/act=getSingleVideo&vid=41 -hääletame, hääletame :)

EKS VARSTI SAABUN TEADMISEGA, KAUAKS KODUS OLEMA PEAN! PÖIDLAD PIHKU, et mitte kaua :)

Niiiii :)

KÕIGEPEALT -
http://www.novaator.ee/ET/video/act=getSingleVideo&vid=41 - HÄÄLETAGE, 10, TÄNAME :)



Tänasest ma hakkan selle blogivärgiga uuesti tegelema! Ma luban! Lihtsalt igasugu mõtteid on vahepeal jälle tekkinud.
Hetkel on küll vaid mõte, et saaks täna öösel magada(sest köha ja palavik kiusavad) normaalselt..Loodame, et läheb korda.
Aga üldiselt..
Mis ma oskan öelda.. aastavahetus oli NORMAALNE :) ja tore et uus aasta nüüd peal..TULI UUS JA TULI PAREM, ma loodan :) Või tean, sest 2o1o oli teatud mõttes lausa kohutav ja sellist aastat teist enam tulla lihtsalt ei saa, ei tohi! :)
Kõik ju muutub mu elus.. 12.klass saab läbi..juba varsti, tuleb ülikool(ilmselt, loodetavasti, kui ikka sisse saan:D) ja uued inimesed, uued tutvused. Siin ma tunnetan pidevalt niipalju kahepalgelisust ja mis veel hullem- ÜKSKÕIKSUST ja selle eest on viimane aeg ära põgeneda! Ja vähemalt hetkel olen küll üdini positiivseid lootusi ja ootusi täis .. olen oma soovide nime hetkel kõigeks valmis :)
aga need viimased kuud siin tahaks siiski meeldejäävaks teha.. igaltpoolt osa võtta ja endast väikse jälje jätta :D noh, kui see kuidagi võimalik.. või okei, see oli pigem naljaga öeldud siiski ilmselt ..
Tegelikult.. eks igasuguseid muresid ja muud on meil kõigil.. aga ma ütleks, et uus aasta on hästi alanud, suhteliselt hästi ja praegu veereb mu eluke küll täitsa rahulikult ja harmooniliselt :D Ei ole viga üldse mitte :)
Igatahes olen homme kindlasti kodus veel, see köha ei laseks mul koolis küll mitte midagi asjalikku teha.. ehk tuleb isegi arsti juurest läbi käia :P
Aga nädalavahetusel tahaks ikka terve olla, on päris mitu mõtet.. :) Pühapäeval loodan, et olen usin ja ÕPIIIIIIIIIIN, suhteliselt viiiimane võimalus nüüd.. ennast veel maksma panna ja oma tuleviku nimel midagi ära teha .. seega MA VÄGA LOODAN, et ma teen seda ! :D




Okei,

Magage magusasti (sest mina ilmselt täna seda teha ei saa:S)