Noniii - nonii..
viimased tunnid veel seda aastat järel!
Meeletut aastavahetust, kõike head ja mõnusat!

... ja et kurat küll, see uus aasta tuleks imeimehea! :)

Aga kus ta pääseb, eksole! ;)

Viimased päevad seda aastat veel. 2012 - maailma lõpp? Vaevalt. Kuigi ma ei kardaks seda. Kõik, siis kõik. Aga see selleks, minu silmis on see üks suur fantaasia vaid, millest räägitakse. Ma usun, jah, et elu pole igavene ja arvestades meie elustiili, käitumist ja suhtumist ei olegi ilmselt kõige lõpp enam kaugel.. aga et juba vähem kui aasta pärast on kõik läbi.. seda ma kindlasti ei usu.
Kõik räägivad, uurivad ja muljetavad, mis keegi aastavahetusel plaanib teha. Esialgu olid mul ka plaanid..või vähemalt mõtted. Nüüd väga enam mitte. Ma ei arva, et see nii oluline südmus on, et end lõhki rebida planeerimise ja mõtlemisega. Oli mõtteid minna Tallinnasse, Rakveres uus aasta vastu võtta..aga nüüd ma mõtlen, et vb jään hoopis koju. Võtan väga rahulikult. Ühesõnaga, eks see selgub alles 31. detsembri hommikul, mis saab.. kui üldse miskit saab. Üsna ükskõik ausalt öeldes. Eelmisel aastal pühendasin tunduvalt rohkem aega, et miski äge aastavahetus tuleks. Sel aastal lasen kõigel minna nii nagu minema peab.
Uue aasta lubadusi ma ka sel aastal ei hakka ilmselt andma. Esiteks selle pärast, et need kipuvad mul kiirelt meelest minema, teiseks seepärast, et lihtsalt ma tunnen end, lihtsalt ilma mingi motiveeriva faktorita ei täida ma oma lubadust enda suhtes niikuinii. Seega parem las läheb nagu läheb. Ma olen uskuma hakanud, et plaanidel on komme luhta minna. Seega lihtsalt olen ja elan, planeerin vaid neid "asju", mis ilma suure plaanita korda ei lähe. Kõik muu tuleb nii nagu tulema peab :)

Igatahes soovin uueks aastaks juba praegu kõgile ära - Usku endasse & oma võimetesse, rõõmu ja õigeid valikuid! :)



PS! Kui sa lumi jõuluks maha ei tulnud, siis võidki taeva jääda.. saame sinutagi hakkama vääga hästi! :)





L.

Well, well..

Ja ongi käes imeilus jõuluaeg. Jah, lumeta. Siiski, kui esialgu lasin end väga häirida sest lumetusest, siis nüüd leian, et jõuludes on midagi hoopis olulisemat, sügavamat ja armsamat kui lumi. Perekond tuleb koju, jõuluhõng, praksuvad puud kaminas, küünlasära, värske kuusehõng ja soojus silmis ning südames. Siinkohal oleks tarvis kuulata Maarja-Liis Ilusa lugu "Lumeta" :) Ütleb rohkem kui tuhat sõna!
Ma olen sel aastal eriti usin päkapikk olnud. Kingid on pakitud ja ootavad kuuske ning jõuluõhtut, mil kuuse alla pugeda. Enne seda on aga üks väga tore nädal ees.
Homme lähme kallite vilistlas- hummidega (loe:humanitaarharu tüdrukutega)kooli oma toredaid õpetajaid külastama. Vähemalt osa neist. Plaanime mõnusaid piparkooke ja teed kaasa võtta ja veidi aja maha võtta. Kuulata, mis seal toimub ja rääkida, mismoodi meie elu nende mõne kuuga kujunenud on. Natuke vana armsa kooli jõuluhõngu endasse süstima. Vahva!:)
Teisipäeval sõidame täna Inglismaalt tagasi tulnud Mari-Liisi ja Kaidiga Tartusse Vanemuisesse "Sviiti" vaatama ja õhtul elumõnusa tüdrukuteõhtu teha, sushi ja veiniga (näiteks?!). Kolmapäeval kavatsen oma tubli pisikese tüdrukutirtsu Marii lasteaia jõuluetendust vaatama minna, kus ta oma (sealjuures ISSI tehtud!!)uhke lumehelbekese seelikuga lumehelbekest mängib. See on tema jaoks tähtis ja mis on tema jaoks tähtis, on kahtlemata ka minu jaoks oluline. Tädi on teinekord ülivahva olla! No ja pärast seda sõidame siis Kaidiga(ilmselt kahekesi) koju. Õnneks saab Kaidi auto võtta, seega saame nii minna kui tulla autoga. Juhhei! (ajavõit, mugavus, seltskond)
Neljapäev on superõhtu kõik koos Mari-Liisi juures, kus kavatseme Mailise, Mari-Liisi, Kaidi, Silvia, Tiia ja Reiliga teha hääd jõulusööki-jooki, sauna ja üleüldse sõbraliku jõulu-naisteõhtu. No ja siis reede- tore jõulukontsert koos minu ema, Mailise ema ja Mailisega. Ja laupäeval siis teadagi jõululaupäev, pühapäeval ilmselt jõulude pidamine isa juures ja esmaspäeval vanaema juures.
Nii kiirelt see nädal + uue nädala esmaspäev lähevadki. Ja nii sisutihedalt ning vingelt! ;)
Oi ma armastan kodu! Ärgata kodus, oma voodis, panna oma soe hommikumantel selga ja minna oma kööki sööma. Kallistada oma armsat kassikest ja vaadata oma telekast hommiku kõige põnevamaid saateid. Ma armastan KODU :)
Nüüd saab üsna kaua puhata ka. Jah, puhkamisaega jäävad ka essee(2000-2500 sõna, mida ma õnneks juba alustasin ja mis on ÕNNEKS väga "my cup of tea" ehk teatrist ja üleüldse kirjutamine ju!!), suur eksamiprojekti kirjutamine koos Kaisa ja Rasmusega ning selle kaitsmine, psühholoogia eksam(mitte kuigi raske), organisatsiooniõpetuses väike esitlus ja sotsaalses kommunikatsioonis paar võlgnevust(st nende esitamiskuupäev on 15.01, võlad need veel pole, aga ära teha pole ma ka veel viitsinud). Siiski on see kõik täiesti köömes selle kõrval, et KOOL HAKKAB UUEST 6.VEEBRUAR. Juhhei! :) Ses mõttes on ülikool paradiis, et rutiini ei teki. Loengud on kord ühel-kord teisel ajal, ained vahetuvad nii kiiresti, sess on pikk ja kui oled õigel ajal õigeid asju teinud(loe: õppinud ja eksamid sooritanud),siis sessiaega jääb neid nii vähe, et enamik aega on puhkamise ja niisama lustimise jaoks. Überlahe!

Sel aastal mõtlen ma VÄGA hoolega mida uue aasta lubaduseks annan, sest enamikul juhtudest ma pole oma lubatud iseendale täitnud. Seega pean hoolega mõtlema, mida mulle oleks vaja, mis oleks oluline muuta või mida alustada ning kuidas ma seda ka reaalselt ellu viiks. On aeg eesmärke täitma hakata ja iseenda parem tuleviku nimel tööd tegema hakata. Ja seda IGAS MÕTTES! Elame-näeme.

Nüüd sai vist küll palju juba :D !

Igatahes.. soovin Teile, mu kallid sõbrad ja üldse kõik lugejad, kes te leiate aega ja tahtmist siia ikka pilk visata.. Rõõmsat, siirast, sooja ning igati kaunist jõuluaega. Hoidke neid, kes teid tõeliselt armastavad ja ärge raisake tühjadele inimestele ja mõttetutele tegudele aega. Elu on selleks teadagi liiga väärtuslik ja lühike! :)
PS! Aitäh kultuurikorraldajad esimeselt kursuselt - meie jõulupeoke/istumine oli nii väga väga armas. Imeilusat jõulu ja üüüüberkallistused teile mööda Eestimaad laiali. Uuel aastal kohtume! :)(pilt, mis on kõige üleval.. ongi pilt KK10 jõuluistumisel tehtud...teadmiseks teistele)


L.

People said I've changed so much. Well, here's the truth. I grew up. I stopped letting people push me around all the time. I learned that you can't always be happy. I accepted reality!

Nii kummaline tunne on. Nii paljud asjad võiksid olla teistmoodi. Võiksid aga ei ole ega hakka kunagi ka olema. Enam.

Ja võib-olla nii ongi parem ja õigem. Ma isegi ei tea, miks ma nii mõtlen ja soovin ja tahan. Tegelikult on kõik ju suurepärane?! Oh hetki, kui tunnen selgelt, et suudan hinnata seda, mis mul on ja neid hetki, kui ma ei usu endasse ega oma valikutesse enam absoluutselt. Täna on üks selline ebakindel ja tobe päev. Ma vihkan neid hetki, lihtsalt vihkan.

Aga ma mõtlen alati sellistel päevadel, hetkedel, et hommik on alati ilusam, parem ja rõõmsam!

Seega magusat und!

Isn't it ironic?

We ignore the ones who adore us, adore the ones who ignore us, love the ones who hurt us and hurt the one that love us.

Yes, it is ironic and it is true.. unfortunately.

I am just so tired. . . . . SO TIRED!!!

Laupäev. Kui tore, võimis?! :)

Oma blogi esilehele sisendes märkasin tähelepanekut, et olen sellesse blogiss juba 125 sissekannet teinud. Või siiski, kas just JUBA, sest see blogi on juba varsti 6 aastat olnud ka. Uskumatu! Mida kõike ühe inimese elus 6 aastaga juhtub... nii palju meeldejäävat, imeilusat, kurba, traagilist, õpetlikku.. nii palju kõike! Vahel ma loen neid aastaid tagasi tehtud sissekandeid. Ühest küljest justkui sama inimene, teisalt aga hoopis keegi teine. Nii palju õppinud iseenda tegudest,sõnadest. Teisiti ju ei saakski, eksole?!

Mõte jooksis kokku.

Lähen proovin ta lahti harutada.

Ja nii on..

Üks ilus õhtu Hannahi lainel.. jälle. Mida lähemale tuleb see ilus lumine, talvine, rahulik aeg, seda rohkem haarab Hannah endaga. Nii ilus on, nii rahustav ja nii palju mõtteid tekitab..

Selline muusika paneb mind alati kirjutama, inspireerib.

Nii naljakas. Mu elu on praegu punktis, kus ma ei tea enam ise ka, kas ma olen õnnelik või mitte. Ühest küljest nagu olen.. kõik on imetore. Mu lähedased on imelised. Mu sõbrad. Mu perekond. Ma tunnen end hästi, ma tunnen, kuidas minust hoolitakse ja tean, et nii ongi hea. Ja ma olen rahul siin, kus ma olen. Ma tean, et see on minu võimalus.

Teisalt aga on midagi puudu. Justkui oleks midagi puudu. Samas.. inimeste jaoks on alati midagi puudu. Kunagi pole nii, et kõik oleks täpselt nii nagu me tahame. Jah, ega tegelikult ei peagi olema. Nagu armas õppejõud P.Aus meile täna ütles:"Mõnikord on vaja näha täielikku langust ja miski peab meid šokeerima, et muutuda.. paremaks muutuda." Ma ei arva, et mu elus praegu mingi langus oleks, aga ma tunnen, et on miski, mis võiks olla teistmoodi.

Samas ma tean ise ka, et mul ei ole rahulolematuseks mitte mingisugust põhjust. Ma tean, et kõik mis minuga on, on praegu väga hästi. Ma olen olnud tükk aega väga madalseisus ja see aeg on nüüd läbi.. juba tükk aega möödas. Mul on ilus elu, ma tean, et tegelikult on! Mõnikord mõtlen kõigile neile, kes mu südames mind soojendavad ja neid on nii palju. Uskumatult palju. Siis tean, et oleks alatu veel midagi nõuda, veel midagi igatseda. Aga ometi ma teen seda vahel.

Elu on nii uskumatu ja veendun sellega iga päev aina enam. Igal hommikul, kui silmad lahti teen, tean, et on jälle uus ja üllatustest tulvil päev. Kui iga päev oleks õnnelik, ilus ja vaid imeilusaid üllatusi täis, siis ei tunneks ma ühel päeval neid rõõmsaid päevi enam ära. Seepärast(isegi kui nendel tühjadel, kummalistel ja kurbadel hetkedel ma seda uskuda ei taha) olen ma ülimalt tänulik, et keegi kuskil on asjad nii seadnud, et iga päikselise perioodi vahele jääb mõni vihmane päev, mis annaks põhjust ilusast päikesest mõelda, loota, unistada, pingutada. Sest ainult unistadest, suurelt unistades ..ja pingutades on võimalik nautida neid nii imelisi päevi ja nad kestma panna.

Täna on see päev, kui mul on nii palju öelda. Nii palju südamel. Osakest sellest jagasin nüüd teiega.

Ma kuulan Hannahi "Unistustemaad" ja nii kahju on, et sel aastal ei ole võimalik jõulutunnet, rahu ja ilusaid mõtteid oma talvemuinasjuttu tuua Hannahi abiga. Kuid ma kavatsen eelmisel aastal soetatud imelist plaati sel talvel väga palju kuulata! Hingele pai! :)

Muuseas, lugege Merit Raju "Hingele pai". Hoidke end ja lugege, kuidas iseendasse uskuda elu imeliseks muuta. See on lihtsam, kui võiks arvata!

Imeilusaid unenägusid ja leidke oma unistustemaa!

L.

Ootuses..

Nüüd on jälle 1,5 kuud möödas mu viimasest postitusest. Nii kiire on olnud. Kuigi ma vihkan seda väljendit, sest meil kõigil on sama palju aega ja tegelikult on kõigeks piisavalt aega. Siinjuures on alati üks nuhtlus- kutsugem teda laiskuseks, kes ka hirmsasti pärsib produktiivset ajakasutust.

Igatahes on see nädal pisut lihtsam ja leidsin aega, et veidi kirjutada.

Olen nüüd viljandis peaaegu 3 kuud elanud. Ma ei ole kõigega rahul, aga ma olen üldpildis kooli ja selle imelise linnaga kindlasti rahul. Ja muidugi erialaga. See maailm, mis ühtäkki avanes, on veel pisut võõras, kuid väga põnev. Võimalusi on nii palju. Ainult võta ja haara kinni. Mul on ideid olnud, aga ma hetkel võtan pisut rahulikumalt, siiski ..kui tuleb huviäratav pakkumine, kavatsen kindlasti kampa lüüa. Kavatsen saada võimalikult palju kogemusi, et tulevikus teha seda, mis meeldib, võimalikult hästi, professionaalselt.

Juba natuke rohkem kui kuu aja pärast on jälle jõulud. Aeg läheb nii kiirelt. Alles oli see, kui piparkooke tegime ja kapsas potis mulises. Nüüd varsti on see aeg jälle käes. Aga kui mulle üldse mingi püha väga korda läheb, siis jõulud. Kui ma väike olin, tekitas elevust muidugi kinkide avamine. Ja mitte, et see nüüd ei tekitaks, aga nüüd on see väike kild sellest ajast ja pigem tühine. Siiski on tore näha, et inimesed on üksteise heameele nimel vaeva näinud ja üritanud väikeste žestidega näidata, kui kallid üksteisele ollakse. Sellest tunduvalt olulisem on aga võimalus vähemalt korra aastas olla kogu perega koos. Ühtsustunne. See jõuluõhtu tunne, kui tuba on täis mandariini ja piparkoogi hõngu, küünlad põlevad ja sa näed, kui väga kõik proovivad selle päeva üksteise jaoks teha ilusaks. Hoolida, hoida, armastada. Kas sellest saabki miski veel olulisem olla? Vist isegi mitte. Vähemalt minu jaoks.

Nendel jõuludel on mul ka väike üllatuse idee. :) Aga sellest siis, kui see tehtud on. Muidu pole see ju enam üllatus, või mis?!

Aga praegu vist midagi olulist rohkem ei oskagi välja tuua. Lisan ühe meistriteose (pildina) ka siia, mille ma sünnipäevaks sain. Ma siiski ei jõua ära imestada, kuidas mõnele on neid andeid sedasi jagatud ja teisele mitte. Mina oskan joonistada inimest vaid kriipsujuku taolise olendi näol. Aga väga tore, et ma olen niivõrd andekatest inimestest ümbritsetud.

Igatahes

Ööd :)

L.

Sind tänan kõige eest, just nendel hetkedel

Olen siin, Viljandis, nüüd juba kuu aega elanud.. vahepeal kodus ja Tartus ka viibinud, aga üldiselt siin. Ma olen lummatud. Eriti täna. Käisin tantsijate performance't vaatamas.. Ja tundsin end nagu osake kõigest sellest. Ma ei käi Kultuuriakadeemias õppimas kultuurikorraldust, st ma pole lihtsalt üks kultuurikorraldaja.. ma olen osake suurest kultuuriperest. See on nii vahva! Ja kes siin kurdab igavuse, tegevusetuse ja võimaluste vähesuse üle.. sel on midagi viga, päriselt! Ainult tee ja korralda ja osale! :)

Jah, tänan teid, mu sõbrad, et olete minuga. Kui mul on raske või siis, kui olen õnnelik. Aitäh ema, aitäh isa, aitäh õde- teie olete asendamatu tugi ja abi.

Nüüd tunnen viimaks, et võimalusi on nii palju ja kavatsen neist haarata. Minu võimalus.

Nagu meie tore kultuurhariduse vaatluspraktika õppejõud täna ütles :"Unistage suurelt. Unistage hästi suurelt. Aga olge ettevaatlikud- unistused võivad täide minna!" See oli nii jõuduandev. See oli nii armas. :)

Nende emotsioonidega täna lõpetan. Ahja.. tulge külla, tulge VILJANDISSE. See on nii armas ja tore linn, müstiline. Tulge ja veendute selles.

L.

Sind tänan kõige eest.. just nendel hetkedel!

"Mul on su ilu vaja, mul on su elu vaja, mul on su hinge vaja, sinu ilu vaja, sinu rahu vaja.."

Üksi. Täna õhtul on kummaline õhtu. Üks viimaseid õhtuid siin - oma armsas pesas. Vaikselt alustasin pakkimisega. Pühapäeval lähen. Mitte päriseks, aga siin hakkan nüüd aina vähem olema. Algabki minu elu.. kauaoodatud OMA ELU. Raskuste ja tohutu vastutuse, aga ka suure rõõmu ja paljude võimalustega. Vahva!:)

Aga laulusõnad, millega blogi alustasin on pärit loost " Rahu". Ruja looming. Mina kuulan aga Evelin Pange ja Sergo Varese varianti sellest. Imeilus. Emotsionaalne. Olen täna üldse emotsionaalne, jälle üle pika aja. Mõtlen ja mõtlen ja mõtlen.. Ei tahaks, aga ei suuda tõrjuda kõike, mis mu peas on. Aga varsti lähen siit ära, kõik see jääb maha. Mind ei hoia siin enam miski kinni.. mul ongi juba aeg minna. Ammu on. Ja ma vajan uut õhkkonda, inimesi, elu, võimalusi. Siia jääb palju armsat ja kallist maha, aga mis on oluline, seda ma ei jäta. Küll aga kõik, mis on kunagi mulle haiget teinud, tüütu olnud või mida lihtsalt pole enam vaja. Kõik selle jätan jäädavalt siia ja minevikku. Elu on ilus ja kui ma ise seda ilusaks ei tee, siis kes veel? Kõike ja kõiki, kes takistavad "elu ilusaks elamist" .. neid/seda ma ei vaja.

Vajan vaid rahu. Vaid rahu.

Aitäh Mailis, et oled! Et lihtsalt alati minu jaoks OLED :)

L.

Meie oma väike pesake

JA SAIMEGI OMA PESAKESE VILJANDISSE.. :) super! Oleme nii rahul. Ilus pisike majake vanalinnas, väike 1-toaline hubane korter.. stiilipuhas ja armas. Meie kodu nüüdsest :) Sain lepingu ka akadeemias tehtud ja nägin Viljandit teiste kantide pealt ka veidi. Tegelikult päris suur linn. Aga väga ilus ja rahulik. Enam ei jõua ära oodatagi ülikoolielu. Jehhuu..

Tänane õhtu on kuidagi teistmoodi. Minu viimane õhtu siin, Vihulas. Homme saan ühika kohta kindla vastuse. Siiski suure tõenäosusega on neljapäev Viljandis ja sealt edasi Tartus reede õhtuni.
Mõtlen täna palju. Palju on mõelda. Nii palju.
See suvi on teistmoodi. Viimane suvi kodus, kohas kus ma üles kasvasin. Nüüd algab hoopis teistmoodi elu. Oma elu. Kõik muutub, aga ongi juba aeg eluga edasi liikuda. Maailm on valla ja ootab meid. Vähemalt nii meeldib mulle mõelda. Nii palju ootab ees ja mina ootan kõike seda. Tahan luua, ise luua.
Täna on mu meeled "halvanud" Mari Pokinen. Paradiis. Sõpradele.. Olen lummatud!
Tekitab häid mõtteid. Ja ma tahan mõelda häid mõtteid, ilusaid. Kes ei tahaks? Lasen seega veel mõnda aega Mari Pokinenil oma meeli lummata ja siis jätkab sellega uni.
Viimane uni siin Vihulas. Kõige viimane ja siis ongi kõik. Päriselt. Või siiski, palk ju veel tuleb siit (ja selle vastu ei ole mul muidugi midagi :D )





L.

Viimased 3 päeva Vihulas ja ongi kõik. Finally.. ma enam rohkem ei jaksaks. Nüüd tahaks puhata natuke. Ja ega rohkem kui natuke enam ei jõuagi enne ülikooli. AGA..hea seegi :)

"Kui ma armastan Sind kaugelt, siis kaugel pole sa.." ehk siis Dagö vaimustus üle vägaaa pika aja taas. Ma ei tea miks, aga Dagö inspireerib mind. Ma kohe tunnen, et tahan kirjutada. Viimasel ajal olen mõlenud jälle üldse kirjutama hakata. Mitte ainult blogi, aga midagi pikemat ja sisukamat. Lugu ? Millestki, kellestki.. aga sellese pean enne süvenema. Ma tunnen, et öelda oleks kogu aeg nii palju, peaks seda kuidagi kasutama hakkama. Et mingi pikema looga kõik öeldud saaks.. või siiski.. kunagi pole ju KÕIK öeldud?! Alati on veel midagi. Ma tunnen pidevalt just nende inimestega nii, kes on kaugel. Lõpetan telefonikõne või lahkun kokkusaamiselt ja tunnen veel kaua,et nii palju jäi ütlemata. Nii palju oli veel öelda. Öeldakse, et ütle neile, keda armastad, mida nad meile tähendavad. Ma ju ütlengi. Kui mitte päevast-päeva, siis väga tihti. Ja ometi tunnen siiski, et see on vähe. Alati jääb midagi õhku..ja alati on liiga vähe. Või liiga hilja, kui tahaksin veel midagi lisada.

Kas aega on vähe või ongi nii, et alati on midagi veel..mida öelda? Ehk nii peabki olema?!




Ööd.

Viha

Kui tihti me vihastame, solvume ja pettume? Igas päevas on hetki, mis panevad meid vihastama või pettuma. Mõnikord on põhjus tühine, teinekord aga hämmastavalt tõsine.
Tavaliselt me ei vihasta nende peale, keda armastame. Me pettume neis. Pettumine tundub mulle aga midagi hoopis muud. Pettumisele järgneb üldjuhul andestamine.. kuid ilmselt mitte alati. Jah, mõnikord on "asju", mida ei saa andestada.. aga kui palju ja kui tihti lööme me käega? Inimene on harjunud olema mugav. Lahendamine on alati keerulisem, kui käega löömine. Kas ka parem variant? Ma ei arvaks nii. Ma olen vist väsinud..
..väsinud nägemast allaandjaid. Meid pole loodud alla andma, me oleme võitlejad. Või mis?
Miks me siis kogu aeg solvume, pettume ja vihastame ometi? Miks on nii raske issenda emotsioone vaos hoida.. miks me tunneme nii kergelt pettumust ja vajame nii palju motivatsiooni, et siiralt rõõmu tunda?
Me oleme kummalised. INIMESED on kummalised.

.. "The Last Song" - Vaadake. Paneb mõtlema. Ja ehk ka mõistma.

Kui kaugel on igavik? Ulatun ma selleni ?

Elu on nii habras. Ühel päeval oled.. ja siis.. enam ei ole. Lihtsalt ei ole. Kas lapsed Norras arvasid, et 12-aastaselt ongi kõik.Päriselt kõik. Ja kas nende vanemad uskusid, et unenägu üksindusest kunagi reaalseks saab? Et ühel päeval matab ta omaenda lapse. Vaevalt. Me ei oota surma. Jah, tõsi küll, mõni meist ootab, aga see on midagi muud. Valus. Elu võtab meilt need, keda me kõige rohkem armastame ja annab vastu tühjuse. Kas pole nii? Võib-olla ei ole. Ma ei tea seda tunnet, õnneks mitte. Jah..ka minu ümbert on inimesi läinud igaveseks. Kuid surnud vist vaid üks.
Sa armastad elu. Värve. Muusikat. Armastust. Hääli. Lõhnu. Inimesi. Aga kui elu ei armasta Sind? 5-aastaselt leukeemiat põdema hakata ei ole just aus. Jah, ei ole AUS. Kogu elu on ees, võimalused ootavad ja maailm on valmis avasüli meid vastu võtma erakordseteks tegudeks. Aga.. ei ole võimalust.
"My sister's keeper" - minu ajend. Lihtsalt niisama ei tule kellelegi mõtted. Jah, sealt minu tänased emotsioonid ja mõtted. Ma olen elus igasuguseid palveid kuulnud. Ja neid täitnud.. aga kui keegi minult paluks teenet tal surra lasta. Kas ma suudaksin? Suudaksin ma näha kedagi, kes on võib-olla suur osa minu elust... suremas. Mitte midagi tegemata?! Aga kui see oleks tema suurim soov.. siis võib-olla? Igatahes ei ole ma tõenäoliselt vapramat, täiskasvanulikumat ja siiramat 11-aastast näinud. Valmis minema kohtusse, omaenda õe eest seisma. Tõeline vägitegu. Kas mina suudaksin seda? Ma arvan, et suudaksin. Näha kannatamas kedagi, kes on niivõrd kallis nagu omaenda õde.. ei ole lihtne! Õnneks.. tõesti õnneks ei ole ma kunagi pidanud seda nägema ja ma siiralt loodan, et MITTE KUNAGI ei tule mu niisuguste olukordadega kokku puutuda, aga inimesed mängivad ju pidevalt mõttemänge " Mis oleks, kui.." Nii minagi. Ja tean, olen selles peaaegu täiesti kindel, et leiaksin endas tugevuse suruda alla kogu valu, mis kaasneks SURMAGA , teades, et see teeb õnnelikuks.. annab midagi erakordselt teisele inimesele. Jah, nii julm kui see ka ei tunduks- surm ON mõnikord lahendus. Paraku.

http://www.youtube.com/watch?v=HP4NxUFgFrs



Me sünnime.. elame, kuigipalju.. ja siis.. sureme. Ja mõnikord on see lõpp. Vahel aga alles algus.
Hoidke neid, kes teil on. Sest.. unfortunately, you never know.. what's next or who is next !


L.

Kui kaugel on igavik? Ulatun ma selleni ?

Mmmm... vabaduse lõhn

Jah, vabaduse lõhn. Kolm vaba päeva.. hiphiphurrraa! :) Üleüldse on tööl jäänud veel ainult 2 vahetust.. ainult!! Üks kolm päeva ja teine vist tuleb natuke pikem - 4-5 päeva ?! Ja siis saab puhata (kui elukohaotsingud Viljandis välja jätta.. aga see pole ju ebameeldiv tegevus) :)

Mõnus hommik on. Soe, väga soe. Tõeline rannailm. Ootangi, millal Silvia ärkab, siis vist äkki ehk lähme pruunistuma kuhugikanti.
Kaidi on täna vestlusel lennuakadeemias. Edu talle, palju palju edu! :) Kindlasti läheb kõik hästi ja sügisest õpib seal üks usin piloodipreili. Vahva!

People change, things go wrong, but just remember- life goes on.
Nii on. Ma ei tea miks, aga see lause kõlab minu jaoks positiivselt. Misiganes juhtub, alati võib hullemini minna. Mitte, et mul praegu oleks midagi läinud halvasti, aga lihtsalt. Selliseid mõtteid tuleb ikkagi aeg-ajalt endale sisendada. Sest.. nii ju on! :)

bye

"Give me a moment to catch my breath.."

Kuu aega on jälle nii kiire olnud, et olen Sinu, mu kallis blogi .. ja Teid, mu kallid blogi lugejad..unarusse jätnud. Parandan nüüd selle vea.
Vahepeal olen rõõmsalt saanud kätte keskkooli lõputunnistuse.. Olen üldiselt rahul.
Natuke kahju on.. palju jääb maha, aga muidugi mitte lõplikult. Väike armas Vinni on ja jääb minu koduks. Minu kallis Mirri, ema.. kool, kus ma üles kasvasin ja kõik mälestused. EI vahetaks neid mitte millegi vastu. Aga aeg on edasi liikuda.
Ülikool ootab. TÜ VKA ootab, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ootab. Jeeeeeee! Tegin ära, sain sisse. Nüüd hakkab elu. MINU elu. Aga ka kindlasti tunduvalt suurem vastutus..palju pinget ja eneseületusi. Aga mis mõte oleks elul, kui kogu aeg tammuda ühe koha peal paigal..kuigi jõudmata, edasi pürgimata, liikumata? Vist mitte just eriti suurt mõtet. Seega nagu meie kallis lasteaiakasvataja vahetult pärast lõpetamist ütles - TEIE ELU KÕIGE ILUSAM AEG OOTAB TEID NÜÜD EES. Seda oli ühtlasi armas ja kurb kuulda, aga nii on. Ma loodan, usun, arvan.
Hetkel otsime ühe tulevase kursaõega pesakest Viljandisse. Ühikakohtade tarvis avaldused tegime ära, aga sellele lootma jääda vist ei saa, sest tahtjaid on teadagi palju- kohti aga vähe.
Seega piilume vaikselt kahetoaliseid kortereid ka. Kui teil, kallis lugejad, on kellelgi Viljandis mingi mõnus pesake-kahetoaline.. pakkuda, siis olge head ja andke endast märku. Kõik pakkumised kuuluvad kaalumisele, mis ei ole liiga kallid või tavatult kaugel.

Üldiselt olen rahul iseendaga praegu. Olen saavutanud, mida tahtsin. Väga palju on veel saavutamata, aga selle poole olen teel. Aga olen tugev, tunduvalt tugevam kui veel näiteks aasta tagasi või isegi pool aastat tagasi. "Paksu naha" kasvatamisega olen alles poolel teel, aga tunnen, et kõik ei mõjuta mind enam nagu varem. On "asju" millel lasen kergelt endast vaid mööda libiseda. Elu on selleks liiga imeline ja lühike, et hoolida kõigest ja kõigist, mis vähegi hinge kriipima jääb. Et püüda mõista kõike ja kõiki, et armastada kõike ja kõiki, et muretseda kõige ja kõigi pärast. Ei jaksa. Keegi ei jaksa lõputult.. ega peagi! Hooli endast, siis hoolivad ka teised sinust. Armastan end ja sind armastavad ka teised. Enesepiinamine ei ole pealegi moetrend, seega ei soovita seda kellelegi ega tegele ka ise sellega.

Tööl on jäänud veel ka vaid mõned vahetused.. umbes 3-4 vahetust, kolmepäevast. Ja siis on kõik. Siis puhkan paar nädalat umbes veel augustis ja hakkabki see kauaoodatud, kardetud ja põnev tudengielu.

Tänane õhtu on Christina Perri..mu uue avastuse lainel.. Arms, Jar of hearts. Meeldib. Nii mõneski tema loos on hea mõte minu jaoks. :) Kuulake!


Magusat und, palju õnnestumisi ja vabadust. Miski ei maitse paremini, kui vabadus olla, teha, elada.



L.

Kell on nii palju,ma peaksin magama..sest homme pean ärkama kell 5, jee. Aga ma passin üleval. Õnnelik olen, hea on olla. Kõik on hea :)
Aga ega kaua enam ei tasu vist üleval olla.. muidu ei hoia pesulõksud ka mu silmi lahti tööl :D Igatahes.. lõpukõne valmis nüüd, lõpuks. Kui Hillarile see muidugi sobib..kui mitte, pean uue tegema. Eks siis näis.
Aga homme kirjutan pikemalt.
Praegu head und :)

woooork

Homme tööle, jälle. Tuleb pikk vahetus.. 7 päeva. Ohjah! Aga pole viga :) Mulle meeldib seal, väga ja töö ka meeldib, seega pole hullu. Asju ma pakkida ei ole viitsinud, aga vahet pole ka.. hommikul kiirkorras pakin nagu ikka:D Laiskur nagu ma olen.
Lõpuriided said ostetud lõpuks, jeeeee. Olen väga rahul kleidi ja kingadega, kuigi konts vist veits kõrge, teeb mu suht pikaks..aga suva, peamine,et kena on ja mulle meeldib. Ja mulle meeldib..kui kena on, seda näete juba lõpetamisel..see on maitse asi ju siiski :) Vot.
Muidu läheb kenasti..ei saa nagu vinguda millegi üle. Aga nüüd magamaaaaa..

Und magusat :)

No mis ma oskan öelda?!
Päev läbi, tegime täna umbes 7 tundi tööd. Normaalne. Ja saime graafiku, aga selle suhtes peame minema homme veel palju asju selgitama. Esiteks pole lõpetamise aeg meile vabaks jäetud, teiseks on Kaidi pandud kummalisse kohta, nii et me koos töötada ei saaks, aga see peab mingi viga olema, sest tal on üldse teine amet. Kolmandaks tahaks natuke pikemaid vahetusi aeg-ajalt, mitte kolme päevaseid, nii oleks kergem käia siin. Kolm päeva läheb nii lennates lihtsalt. Aga eks kõike seda ja muud saab homme juhatajaga rääkida, kui ta tööle ilmub, nädalavahetustel nagu aru sain, teda pole. Küll need asjad saavad lahendatud. Ja siis lõpetamine ja selle ümber keerlev möll.. ei viitsi enam üldse tegeleda sellega. See võiks juba möödas olla.. Järgmine nädal peaksid eeldatavasti hakkama eksamitulemused ilmuma.Põnev, samas ka hirmutav. Aga üritan mitte üle mõelda.
Üldiselt olen väsinud hetkel. Õhtul tahaks veel välja jalutama vms minna, värske õhu käes ikka hea olla. :)) Homme siis selle vahetuse viimane päev, siis koju kolmeks päevaks ja reedel uuesti. Pole viga. Gertrud tuleb kolmapäeval siia lähedale Sagadisse tööle ja vist .. Mari-Liis hakkab ka käima siin tööl, aga teise ameti peal. Siis on meid lausa kolm + Gerru Sagadis. Tõotab tulla üsna lahe suvi. Õlleka piletid peaks järgmisel nädalal ära ostma, tahaks ikka väga minna sinna.
Ilm on kole, aga just täpselt teisipäeval, kui mul vaba päev, pidi ilusaks minema. Siis me lähme Kaidiga päevitama, jee :)

Nojah, eks homne päev toob palju vastuseid..

Olge tublid & luban, et olen oma blogiga nüüd hoolsam ;)

PS! Saime töövormi ka omale, jeeeeeeeeeeeeee :))))

@Vihula , yee :)

Heihoo, kõik teieee :) Ma tean, olen teile palju võlgu. Pole kaua kaua kaua kirjutanud. Viimane postitus oli rohkem kui kaks kuud tagasi. Aga sel on ka põhjus.. ja üsna mõjuv. Eksamid, kool..ja nüüd siis töö. Jah, töö. Väga lahe, olen väga rahul. Vihula mõis on tõeliselt kaunis koht, inimesed toredad ja töö pole ka kontimurdev. SUvel tuleb siin veel igasugu üritusi ka. See on lahe. Tõotab tore suvi tulla..ja kiire! Varsti tulevad ju eksamitulemused ja siis selgub, kuhu kandideerida üldse mõtet on ja mis edasi saab. Suvel siis Vihulas, sõpradega.. viimane suvi kõik koos.. või noh, mitte kõik, aga oma lemmikutega :) Jah, lemmikutega. Hetkel on plaanis minna Õllesummerile, the Cranberries on seal. See on hea. Aga kindlasti palju mere ääres käia ja niisama aega veeta. SÕpradega läheb aeg lennates, kasvõi niisama olles. Ja tuleb tunnistada, mul on tõesti maailma parimad sõbrad. Aga okei, tervitusi Vihulast ja hoian teid asjade käiguga kursis. Nüüd magama! Lisan viimaste päevade seiklustest ka mõne pildi.
Jällekuulmiseni! :)

Hyva und ..

Nonii, siin ma nüüd jälle olen. Nädala aega ei ole kirjutanud, ei ole jõudnud. Nüüd pühapäeva õhtul, Superstaari reklaamipausi ajal on ideaalne hetk sellega tegelemiseks. Olen täiesti siiras ja aus- tuju ei ole kiita. Sugugi mitte. Kuid nagu ikka, jään sellele lootma, et homme on uus ja parem päev. Peab olema. Mitte, et täna midagi märkimisväärselt halba juhtunud oleks. Ei! Ei ole! Aga nagu me kõik teame.. ma olen üks meeletu emotsioonide meri ja kõik mis tuleb, selle lasen endast välja. Emotsioone ei suuda ma talitseda. Mingil määral muidugi suudan, aga vähe. Mõnikord on see halb, mõnikord hea. Aga üks, mis kindel - see olen mina. Selline ma olen ja ma ei arva, et see tegelikult halb on. Lihtsalt, jah, ei tahaks kõike nii hinge võtta. Ei tahaks, et kõik väiksed asjad nii korda lähevad. Nii siis tänagi on. Mitte midagi juhtunud otseselt pole, paar sõna, mis ma kuulsin ja mis olid kriitilise alatooniga, selles hargnes väike arusaamatus.. minu jaoks, sest minu jaoks võib arusaamatus vahel kergelt tekkida. Oeh. Aga jah, ma mõtlen asju üle. Tean seda, tean, tean, tean, tean. Aga taaskord- selline ma olen. Võtke või jätke! Igatahes jah, homme loodetavasti parem tuju, parem päev, uued emotsioonid, uued väljakutsed..
..ja päike võiks homme paista.. ja Gerda võiks sidrunikooki meile tuua :)
Aga üldiselt oli väga väga super nädalavahetus. Tervitused Hillarile, Silverile, Raidile & Mailisele seoses laupäevaga ja seoses reedega veel ühele tervitused (: Olete toredad! Eks reedel siis uue hooga, Maaler.. vist, ehk, äkki.. eks näis.


Igatahes, edukat algavat nädalat, et see tuleks tore, ilus ja et kõik kulgeks hästi!

L.

Reeeede :)
ohjah, tunne on hea. Nädalavahetus.. ja eriti reede võiks kesta vahel igavesti. Aga see selleks, täna tuleb nautida reedet :).. ja mitte mõelda selle imelise päeva lõpule.. sest terve pikkkkkkkkk ja lahe õhtu ja öö on veeel eees .. jejejejejejjejejeeee :)

Ps. Pühapäeval kirjutan ja muljetan siis pikemalt. Ma luban!

Uus päev. Uued mõtted. Uued seiklused. Uued katsumused. :)
Hommik on kenasti ja heade uudiste saatel möödunud.. tore!
Täna on füüsika töö, milleks ma õppinud eriti ei ole.. eks koolis siis annan endast parima vahetundides, like always.

Ü L E H O M M E O N R E E D E . jeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii :) Siis põgeneme argielust jälle ära. Hea, tore, parim.

Tegusat päeva! :)

Täna oli ülidselt tore päev - lihtne. :) Aga õhtu on veidi pabistades möödunud. Ja laiseldes. Ei viitsi, jaksa ega taha enam õppida. Saaks see juba läbi ometi!

Homme on kaks tööd, peaks õppima, aga M A E I J A K S A! Ehk enne magamaminekut natuke lehitsen ja ülejäänud aja tuubin koolis vahetundides. Ehk.. ilmselt..

Vere andmine on ka homme.. ja ma tahaks megamegamega hullult minna, aga biuka tööd ei taha järgi teha, seega ootan järgmist võimalust, et teist korda minna verd loovutama :) Seekord sain kirja, et A+ verd on vaja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (ja ma rumal isegi ei mäleta, mis mu veregrupp oli, kuigi alles novembris ju käisin loovutamas).
No mis seal ikka, lähen nt märtsis, kui võimalik.

Joon teed ja kuulan muusikat. Hea on olla, suhteliselt. Emotsionaalne päev. Ja varsti ta läbi ongi..
Hea, vist.. tuleb nädalavahetus ka rutem :D Jei. Esmaspäeval mõtlen juba uuele nädalavahetusele. Oh mind küll!

Ei tahaks tunnistada, aga ma kardan, et see nädal läheb lihtsalt mööda..ilma suuremate pingutusteta, sest ei jaksa lihtsalt. Lootsin küll lõpetatad ühe 3'ga - mata. Nii, et ülejäänud oleks ikka 4-5, aga nüüd juba kardan, et ikkagi see tobe füüsika tuleb ka 3, sest ma tõesti ei jaksa enam pingutada..kuigi praegu peaks kõige rohkem. Aga eksamiainetes üritan tõesti anda endast parima, ma luban :)

Ohjah.

Igatahes tervitused mu toredatele klassikaaslastele täna.. et me kõik selle nädala vastu peaks kenasti :D ;)


L.

See oli imeline nädalavahetus. Ja kahju, et läbi sai:( Viis kohe kuhugi teise maailma rändama. Unustama kõik argipäeva toimetused ja elu.. rutiini. Viis meid kuhugi teise maailma. Nautima, tantsima, elama. Super! Et kirjeldada kõike seda, on vaja ise tunda. See on raske kõrvaltvaatajale seletada, mis imelised emotsioonid mind valdavad.
Armunud olen. Tõsiselt. Aga mitte inimesse, vaid KOHTA. On üks imeline koht, mis viib pilvedesse hõljuma, paneb liblikad kõhus lendama ja unistama. Üks kõige parem koht. Jah, oleme armunud.. mina ja Mailis ka, imelisse kohta ;) Kahjuks ei ole me seal saanud eriti palju käia, aga siiski. Loodetavasti muutub see tulevikus. Imeline, imeline, imeline.
Kirjeldamatu nädalavahetus.
Hõljun vist siiani kuskil mujal maailmas. Super!

Imelisi, magusaid, meeleolukaid unenägusid & head uue nädalavahetuse ootusi meile kõigile :)


PS! Gerda, tahaks su sidrunikooki (A)

Shal-lal-laa

Jennifer Lopez - On the floor - eilse õhtu lugu & pealegi superhea lugu :)



Arvestades seda, et ma eile pool 5 magama sain.. (oli vist pool 5?!), siis on üllatav, et juba 10 üles sain end.. uni kadus ära. Aga pole viga.. "Meister ja Margarita" ningi 2 slideshowd + kodanik + inglise keel ootavad .. seega, Laura, ole tubli ja tee midagi asjalikku täna!!

Aga nüüd eilsest..
Oi kui tore oli! Lihtsalt super. Minul vähemalt. Nägin Katat ja muid toredaid & kalleid inimesi, keda kaua ei ole näinud ja koos tantsinud seda enam.. juba mitu aastat vist. Aga eile siis oli selleks võimalus. Tervitused Laura, Tiiu, Kata (& Karel), Silvia, Mailis, Kaidi.. olete toredad :)
Enamiku õhtust muidugi keerutasime siiski Mailisega jalga.. muusika oli üldiselt hea ( kui va Genka, kes ei pakkunud meile mingit pinget.. ja kohati tundus et AINULT MEILE, sest ülejäänud rahvas hõiskas ja kilkas nii kuis aga jaksas). Kaidi, tänud, et meile öösel veel järgi tulid, oled tubli ja usin vanem õde ja väga vastutulelik sõbranna! Oleme tänulikud.

Ohjah, aga rohkem praegu ei olegi midagi öelda vist.. homme saab see nädal läbi ja võiks lausa ristikese teha kuhugi kalendrisse - üks igati tore ja kordaläinud nädal! .. et selliseid veel palju palju palju palju palju tuleks.

Aga mu üks lemmikkohuke Tere Cheesecake (kiisukohuke rahvakeeli :D) ahvatleb mind, naudin oma hommikukohvi ja kohukest .. ning üritan midagi asjalikku ära teha.

OLgE MõnUsaD!!!


M C vs L

My girls want to party all the timee.. ;D

TÄNA ON REEEEEEEEEEEDE :)
See on tore.. üldse tõotab tulla tore nädalavahetus.. sõpradega/sõbrannadega :)

Täna on tuju hea.. hüppaks või rõõmust lakke! Tuju hea, muusika hea, kõik hea, lõpp hea :D:)
Istun oma toas, kuulan raadiot ja ootan Mailist, ta peaks varsti tulema. Kallis oled, Mailis :) Ja kõik teised ka .. Kaidi ja kõik kõik teised.. ma olen praegu nii rõõmujoovastuses, et ei jaksa nimesid ette lugeda.
Aga Gerdale ka heihopsti, olen su blogi fänn nagu tead ja tore, et sina minu omalgi silma peal hoiad ;) SIis ikka tunne, et keegi mu tegemisi loeb ka .. kuigi ma ei tea kas ma neid just sel eesmärgil siia postitan, ilmselt mitte. Siiski.. mõni postitus.. nagu see näiteks, on just ju Teile, mu toredad lugejad:)
Igatahes, toredat nädalavahetust! Puhake, nautige, tantsige, armastage, elage.. tundke rõõmu :) Maailm on meie pärast.. jeiiiiiiiiiiiii (:




Kallistades
Laura :)

Ja lõppebki see tore vaba neljapäev. Tegelikult olen täna nii väsinud terve päeva ja tuju ei ole ka kiita. Üritan sellest siiski üle olla.. oma tujutusest ja väsimusest. Eile oli see-eest väga tore. Tõsiselt nauditav seltskond ja kõik muu tore!
Viimasel ajal on tuju kirjutada.. jälle! Peaks uuesti luuletusi või midagi pikemat kirjutama hakkama.. kohe tunne, et tahaks kirjutada midagi hirmsat moodi. Ehk homme hakkangi :) Homme ju reede.. saab paar päeva puhata. Peaks eksamiteks ka veidi vaeva nägema ja õppima, aga eks näeb, kui palju indu mul selleks on. Ehk kirjutan vähemalt pikemalt blogisse homme ja midagi sisukamat..
.. sest täna on tuju halb halb halb halb!

Tahaks loota, et kui homme ärkan, on juba väheke rõõmsam olla! Mu väike hetkeline unistus.
Pffffffffffffff.

Tädi

Vot siis, mis mina leidsin :) Vahva!

Pink – Fuckin’ Perfect

".. welcome to my silly life.."

Ooooooooo, kui hea lugu! Lõputult võiksin seda kuulata, vähemalt veel .. :)
muusika meelevallas..

..again

Ja ongi peaaegu läbi see nädalavahetus. Muidu oli väga tore ja mõnus, õhtul küll tekkis väike konflikt, mis korraks tuju ära rikkus ja muremõtteid kohe tekitas, aga see sai edukalt lahendatud ja unustatud. . seega on kõik jälle hästi !! Aga üldiselt sain üpris hästi puhata, seega olen rahul.

Mul on praegu kummaline tuju. Ma muudkui pabistan mingite mõttetute väikeste asjade pärast, mis on ammu lahendatud ja mis ei olegi nagu mingi probleem enam, aga mina ikka mõtlen ja vaevan end selliste pisiasjadega. Millal ükskord saab minust natukenegi pohhuistlikum inimene? Oleks juba aeg. Muidu ei mahu ju mõttetud pisiasjad mulle hinge ära enam, mille pärast pabistada :D Iseennastki ajab naerama. Oehjah.

Aga üldiselt on kõik hästi, väga hästi :) Päike paistab, külm on küll, aga see mind ei morjenda. . eile oli mõnus puhkepäev ja täna saab tuuletaskuid, je :) .. ja homme tuleb harupäev = MU LEMMIK, seega ei valmista mõte, et homme on jälle vaja kooli minna, mingeid muresid mulle, see on pigem lausa tore. Üldiselt ongi kool tore, kui kodus ei peaks õppima, vähemalt mitte NII palju, kui peab. Samas, mida siin viriseda on - ülikoolis alles tõelised unetud ööd algavad (st algavadki alles unetud ööd, sest praegu pole mul õppimise pärast küll ühtki unetut ööd, ei päriselt ega mängult olnud :D) . .
Oh, amazing world . . see ülikooli ja "oma elu" maailm (:

Läksin magama u pool 2 ja ärkasin pool 10. . vara, aga uni läks ära.. teised alles magavad, vähemalt need "teised" , kellega võiks praegu juttu rääkida, et oma hommikut natuke sisustada, enne kui hakkan toimetama. Aga pole viga, eks hakkan täna siis lihtsalt varem oma asjadega tegelema. Tõotabki produktiivsem päev tulla :D

L.

Mul on üks hirm. Ma ei saa sellest veel rääkida, aga see natuke närib mind. . . öäöäöäöäöäöäööäööääööäää, ootama peab. . natuke peab ootama, loodan, et mu hirmud on niisama hirmud.. tean, et on, kindlasti on ! Vot nii. Kõik.

Mulle meeldivad unenäod nagu täna öösel oli .. aga need võiksid päris olla. Kohe täitsa päris. . .

"Õrnalt hingan, sest tundub nagu poleks päris. . ."

Kummaline. Elu on kummaline. Ühel päeval ärkan ja maailm on ilus koht, parim koht, kõige mõnusam ja kõige turvalisem. Ja järgmisel päeval ärkan trotsi, pettumust, viha, kurbust täis ja ei tea kuhu peitu pugeda, sest iga hingetõmme teeb valu, teeb haiget. Miks? Miks on nii, et ühel päeval on maailm paik, kuhu tahaks suure "Hurraaga" iga päev uuesti ja uuesti ärgata, tegutseda, lõbutseda, armastada, nautida, olla... lihtsalt OLLA. . ja juba järgmisel kisuks end lõhki, lülitaks välja, põgeneks ära. Aga nii on. Täna on see päev, kui pigem enamiku päeva olen tahtnud end välja lülitada ja ära põgeneda, sest nii kõrini on. Tõesti nagu. Aga ei ole hullu, on ka rõõmukillukesi, mis mu tuju täna üleval on hoidnud. Mõnikord on nii lihtne tuju rikkuda. Piisab vähesest. Lugesin tekste, ühe teise inimese tekstikesi, mis viis tuju nulli. Ma ei tea isegi miks. Ma olen nii mõjutatav ja ma vihkan seda. Totaalselt nõme! Aga siiski olen. Sealt kumas kahepalgelisus ja reetmine, vb isegi kadedus, suurustamine. Ja see tegi viha ja pettumust ja kurbust korraga. Emotsioonidemeri lainetas hetkeks üle pea. . .aga arvestades mu emotsionaalsust, on see väga lihtsalt juhtuma. Õnneks olen ma õppinud end teatud määral vaos hoidma.. siiski. Ja end rahustama, iga asi pole väärt pahameelt. Igast asjast ei tasuks end lasta häirida. Just! Nii ongi ja ma olen uhke, et suudan seda tunduvalt rohkem kui varem, aga siiski tuleb ette hetki, kui on nii kõrini ja kõik tekitab pettumust. Kuigi ma usun, et selliseid hetki on ilmselt meil kõigil vahel.. paratamatult.
Aga nii.. nüüd toredamaid jutte.. Tegelikult on mul praegu juba päris hea tuju. Üks armas inimene suutis väga kenasti öelda ja oli öelgem otse lausa NUNNU :) ja tegi tuju täitsa heaks. Tore, väga tore.
Eksamitele saadan siinkohale teate, et ärge te üritagegi nii kiiresti läheneda, ma ei ole veel valmis!!!

Jürgen Rooste'lt midagi.. mulle meeldib see, eriti kui Jürgen Rooste ise seda esitab(plaanil nt)

kassa armastad mind igaviku ääreni
ja siis
kui igaviku äär on möödas me oleme
juba mitu tundi edasi liikund
aru saamata mis toimub millisesse maailma
me oleme jõudnud

kassa armastad mind ka siis veel
kui ma kõige sellega hakkama ei saa
kui ma end jälle täis joon ja hetk enne
maailmalõppu magama jään oma ropsi sisse
kuskil toanurgas nagu õnnis lapsuke

kassa armastad mind vastu ööd
mil ilm on pöördund nii põrgukülmaks
aga meil pole kuskile sooja minna
ega valgust ega ühtki sihtmärki

kassa siis armastad mind
kui ma ütlen sulle et ainult meie koos
paneme aja kestma et see ongi saladus
et kui pole meid siis maailm lakkab lõplikult

kassa armastaks mind siis kas või
selle imelise maailma pärast mis võiks
ju ometigi olla (või mis)

kassa armastad mind meeletut looma
egoisti suurt isast kaslast murdund puutüvel
nurrumas seda laulu mis põrgusügav ja soe
mil põrgusügav ja pime öö
langeb meie üle ja keegi ei tea mis
valguse tulekuks juhtund on
mittekeegi

kassa armastad mind kesma janunen su sooja
vere järele ja elan ainult selle neelduse
eelaimdusest
kassa ikka armastaks mind kallis

kassa armastad mind igaviku ääreni
ja kaugel
kaugel teispool seda serva

Unimütsi viimased mõtted möödunud päevast..

Sain kirjandi valmis. LÕPUKS. Planeerisin kirjutada 18.00- 20.00, aga kirjutasin 18.00-21.30, seega kõvasti kauem, kui seda arvasin tegevat. Nüüd on see igatahes õpetajale saadetud ja igaks juhuks ka välja prinditud. Üks asi tehtud vähemalt. Aga homseks kodaniku kontrolltööks ma enam eriti õppida ei jõua.. peab hea õnne peale vist lootma jääma. Pean kodanikus nüüd eriti tubli ja usin olema. Eelkõige seetõttu, et eksam tuleb..ja iga päevaga on see aina lähemal. Jah, tõsi ta on.. aina lähemal.
Homme on kolmapäev.. seega 3 päeva veel ja saab puhata, ma loodan. Eelmisel reedel olin lihtsalt tõsiselt väsinud ja vajusin väga vara magama. Ilmselt on nii ka sel reedel, tunnen, et olen väga väsinud.. juba praegu, teisipäeval. Ehk saab nädalavahetusel korralikult vähemalt välja magada, oleks tore! :)
Aga okei, magusaid unenägusid! Ma üritan pisut kodaniku seltsis aega viita ja Investigationit piiluda!

L.

Sõbrad, perekond & muu oluline (:

Eile oli ülitore õhtu. Tänud sõpradele - te olete imelised ! Lõpp ei olnud enam kõige lõbusam, agajah :D Juhtub ikka :D Tore oli siiski, loodetavasti Raidil endal ka :) Ja see kevadvaheaja plaan on super, teeme kindlasti ära! Sõbrad on üleüldse imelised. Ja perekond ka. Kõige olulisem väärtuselus. Sellest rääkisime eile ka palju. Elus tuleb kõike ette. Ka valusaid kogemusi ja katsumusi. Võib-olla on nii karm öelda, aga kõik halb on millekski hea. Ma olen paljudest ette tulnud kurbadest ja valusatest kogemustest/juhtumistest õppinud palju. Hakanud end ümbritsevatteisiti väärtustama. Tähtsustama hoopis muud, kui kunagi varem. Sellepärast olen vb isegitänulik kõigele, mis mu teele ette tuuakse- ka kõige ebameeldivamatele kogemustele, sest need õpetavad mind ja viivad mind inimesena edasi ja ehk ka parema inimesena?! Igatahes..sõbrad on kuld :) tõeline kuld! Sõbrad ja perekond.. eriti perekond, on need väärtused, mis jäävad. Olgumeie teel mistahes, need jäävad. Sellepärast üritan iga oma sõna valida, mida ütlen, et mittekõige olulisemale oma elus haiget teha tahtlikult. Mõnikord kukuvad sõnad väga valesti suust, see on endalegi halb tunne, aga sinna ei ole eriti midagi teha. On hetki, kui emotsioonid on niikõrgele aetud, et end kontrollida on väga raske. Ja siis lihtsalt ütleme, mida üldse öelda ei tohiks. Samas on perekonna ja sõprade vahel teatud südamega tuntav side.. ja mõistmine, mis ütlebmeie ise, öeldut ei mõeldud tõsiselt. See annab võimaluse alati ära leppida. Tegelikult ma eiteadnud kuhu tahtsin selle jutuga jõuda.. ilmselt lihtsalt selleni, et peaksin veel ja veel ja veelrohkem hoidma oma elus kõige olulisemaid inimesi. Ma tõesti üritan. :)


Homme on SÕBRAPÄEV :) niiet suured musid ja kallid teile, mu sõbrakesed :)

HATE HATE HATE HATE HATE

MA VIHKAN MATEMAATIKAT JA FÜÜSIKAT. MUL ON LIHTSALT NIII KÕRINI NEIST. TOTAALSELT!!!!!!! Ma ei vaata kunagi neile kahele ainele enam rõõmsalt tagasi. Vähemalt praegu mõtlen küll nii, vähemalt praegu, kui ma olen püha viha ja pettumust täis. Aga see selleks. Nagu Tiia ütles "See ei ole ju elu lõpp veel." Väga õige, ei ole! Aga paras peavalu on küll paraku.
Aga ma olen positiivne. Homme on reede ja saab puhata. Nädalavahetus tuleb kiire suhteliselt, aga samas ma ei kurda. Sünnipäev on kahtlemata midagi toredat(Raidi sünnipäev) ja pühapäevane proov ka. Ilmselt väsitav, aga siiski nauditav minu jaoks. Ja magada saab ka. Vähemalt kauem kui nädala sees.
Ma olen täna nii väsinud ja tüdinenud. Koolis oli tegelikult lihtne, tunde oli nii vähe, aga see koormas palju mind. Tahaks juba eesti keelt ja kirjandust jälle. Mulle lihtsalt meeldivad need. Eriti need elulisemad hetked, kui me räägime sellest, mis reaalselt meie ümber toimub, inimestest, ühiskonnast kus elame. See paneb mõtlema. Mõtlemine on hea. Selline mõtlemine vähemalt küll! Minu jaoks, taaskord.
Eile käisin veebilehel help.ee. Seda reklaamitakse, tundus põnev võimalus mingi heategevusega tegeleda. Ma palju ei jõudnud uurida, aga kindlasti varsti uurin lähemalt. Mul on endiselt südamesoov kuhugi vabatahtlikuks minna või midagi taolist. Aga millal, seda ma ei teagi veel.
Oeh, nii palju soove on, et need ei mahu varsti südamesse ära vist. Hetkel on soov vabaneda matast, magada palju, MITTE HAIGEKS JÄÄDA! See on hetkeemotsioonidel põhinev soovide list. Aga tegelikult on neid soove muidugi lugematul arvul. Aga päev korraga, üks eesmärk korraga, sest ega teisiti kuhugi jõuda ei olegi võimalik.
Varsti peaks magama minema, saab see päev läbi ja algab uus. Mitte parem, sest KAKS MATAT ON ÖÖÖÖÖÖÖÖÖKKKKKKKKKKK:S aga pole viga, need ei kesta ka igavesti ja kui õhtu käes on, saab puhata. Selle nimel tasub tuju üleval hoida :)
Remarque'iga olen kuskil poole peal. Hea raamat on. Raamatud on üldse head. Panevad meid mõtlema ja tunnetama elu teistmoodi. Vähemalt mind. Panevad mõistma ja samastama end tegelastega. Annavad elamuse. Mitte muidugi kõik raamatud, aga head. Ja häid on õnneks palju. Pigem on probleem ajaga. Üritan selle raamatu igatahes kiiremas korras läbi saada ja siis Salingeri lugema hakata ja kui see ka läbi siis võtan järgmise oma leitud huvitavate hulgast. Ma küll ei tea, kas olen nii usin nagu siin planeerin, aga tahaks loota. Ehk olen?! Igatahes jah, üks raamat korraga.. eks näis mis siis saab.
Suve, päikest, kuuma rannaliiva ja naeratavaid nägusid. Seiklusi, merevett ja vabadust. - Palun neid ja kiiresti :)!


Häid mõtteid ja palju täituvaid unistus (: .. ja vabadust matemaatikast, muidugi.. Teile.

Lo-Lo-Lolita

Nonii, terve see nädal, kuni tänaseni (ehk siis u kolm päeva) olen ma mõelnud, et kirjutan blogisse. Mõtteid on palju olnud. Paraku aega vähe. Kool hoolitseb selle eest, et vabu hetki võimalikult vähe jääks. Aga ma ei kurda, pigem üritan just väga tubli olla, nii tubli kui vähegi viitsin, need on viimased kuud selles koolis.. ja minus hakkab võimust võtma isegi vaat et mingi kummaline nukrus. 12 aastat selles koolis. Kummaline, aga see on saanud justkui teiseks koduks, millest jäädavalt lahkuda on lausa kahju. Tõesti on. Sõbrad, elamused, mäletustes, ühised ettevõtmised. Koos nutmised ja naermised. Ilmselt hakkan kõike seda igatsema. Aga elu peab edasi minema, minust peab keegi saama. Jah, peab. Loodetavasti ei kujune mõne kuu pärast toimuv lõpetamine väga nutuseks. Loodan, et suudan oma emotsioonide merd kuidagi ohjeldada. Muidu võib see isegi koomiline olla :D Nagu vanaema, kes rõõmust nutab, et lapsed nii kenasti kasvanud on ja ikka pikemaks ja tublimaks. Oeh.
Aga kui nüüd rääkida toimunust. Siis toimunud on palju. Palju kurba, aga ka rõõmsat. Kõigest täpsemalt ei tahaks rääkida, aga nädalavahetusest võib küll. Käisin siis õe juures Tartus. Nii tore oli :) Õde tegi mingit ülihead kooki meile ja oli ise ka rahul, et nii hästi välja tuli. Mammu oli niiii armas, nagu alati :) Mängis ja esines meile seal. Eks tal hakkab see edvistamisiga tulema. Aga uskumatu kui tark võib üks 2,5- aastane olla. Ta tuli mu juurde ja ütles: "Sa oled hiromant" Mul jäi tõesti suu lahti :D Aga noh, eks ta on kodus kuulnud seda sõna. Vaevalt küll, et ta teab, mida see tähendab. St. et kindlasti ei tea! Aga muidu on ta oma ea kohta ikka tõsiselt jutukas ja tegus. Kõike oskab, kõike teab. Musitab ja kallistab ka meid kogu aeg. Tundub, et temast tuleb üks soe ja armas isiksus/inimene - nagu mu õdegi! Aga jah, väga mõnus laupäev oli. On hetki, kui ma vaatan oma perekonda ja mõtlen, et millega ma nii toreda ja armastava perekonna ära teenisin? Kas ka mina olen niisugune. Vahel tundub, et ehk isegi olen. Vahel aga vaatan end ja mõtlen, et küll ma käitun tobedalt. Ilmselt on selliseid hetki aga kõigil.. vahel.
Esmaspäeval siis vaatasime haru eesti keeles "Lolita" filmi. Kui kummaline. Mul tekkis selline deja vu tunne :D Vb kasutan seda väljendit nüüd valesti, aga mulle tundub, et olin neid kaadreid kuskil näinud, nagu oleks filmi näinud.. samas tean, et vist ei ole. Ei tea, kummaline. Aga igatahes, varem juttude järgi jäi mulle mulje, et Humbert Humbert ise võrgutas noore (12-aastase) Lolita ära, kuid filmi vaadates sain aru, et Lolita ise on üks hämmastav teismeline. Mis teismeline!? Alles laps!! Uskumatu. Mõtlen enda peale.. 12-aastaselt ma alles mängisin nukkudega. Päris tõsiselt ka! Ja see tüdruk lõbutseb 40-aastase mehega. Ema (endise) mehega. Jah, tõesti, armastuse ei küsi vanust. Ometi on mingid kirjutamata reeglid ja normid, mis peaks kuidagi ju toimima. Teismeline ei saa armastada endast 2 x vanemat inimest. Ei saa ju!? Seal peab midagi muud olema. Kuidas saab 12-aastasele tüdrukule 40-aastane mees üldse tunduda ihaldusväärne. Arusaamatu, täiesti. Tõmme peaks ju tekkima kellegi vastu, kellega on meil midagi ühist. Ühiseid huvisid, millestki rääkida, ühiseid kogemusi või midagi muud taolist. Aga 12-aastasel ja 40-aastasel ei saa just kuigi palju olla veel rääkida.. arvan mina. Aga kes olen mina kritiseerima seda?!Mitte keegi. Seega, mina ei hakka seda aktsepteerima ega mõistma, aga kui meie ühiskonnas on selliseid 12-aastaseid, kes limpsavad keelt 40-aastaste järgi, siis lasku aga tulla. Peaasi, et ise saavad aru, et see õige on, sest andke andeks, MINA EI SAA!
Nii palju siis Lo-Lo-Lolitast.
Eile ehk teisipäeval oli mõnus, suhteliselt. Käisin ujumas - veel mõnusam ja tulin koju magama. Õhtul olin tubli ja natuke õppisin. Ja täna, kolmapäeval, olen ka suhteliselt tubli olnud. Füüsikat õppinud ja aidanud klassiõdesid igat moodi :) Ühele printisin, teisele panin mälupulgale igasugu staffi. Jah, ennast kiitmast ma ei väsi:D Aga olgem ausad - kui armastad ise ennast, armastavad sind ka teised. Aegumatu tõde.
Nädalavahetusel on Raidi sünnipäev (mere teemaline). Ma ei kujuta ette mida ma selga panen. Kas teen vetikaks või mingiks kaheksajalaks?! Äkki merineitsiks(rooman kohale?) Eks ma pean mõtlema. Riidekapi laiali lammutama ja loomevõime tööle panema. :D Kindlasti tuleb tore :)
Aga okei, kell hakkab 22.00 saama.. ma olen hirmus väsinud ja tahan veel Remarque "Läänerindel muutuseta" lugeda.
Seega..

ADIOS :)

Esmaspäeva varahommik

Istun laua taga praegu,kuum teetass ees ja sall kaelas. Hirmus on.
Lugesin just uudist M. Malk'ist (ei tea kas nii on õige käänata?!), kes 32-aastaselt suri nädalavahetusel, haiguse tüsistustesse. Tundus lihtne viirus/gripp olema.. aga näe, lõppes nii traagiliselt. Väga hirmus hakkas. Tegelikult nägin seda uudist eile juba, ema hirmutas mu ära. Nüüd ei jõuama enam tund aegagi rahus olla, et saaks juba arsti juurde. Üldiselt olen ma tublisti paranenud, aga see kole köha.. see võiks ka lahkuda juba. Igatahes kole lugu, et pealtnäha kerged haigused sedasi inimesi murravad! Aga mis teha, elu. On hullematki, leian mina. Võite vastu vaielda.
Igatahes, saan ehk täna kooli siis.. kolmandaks tunniks. Oleks vahva. Loodetavasti enesetunne on ka normaalne koolis. :) Ja õhtul tuleb hakata k-i-r-j-a-n-d-i-t kirjutama, eile ma ei suutnud. Mõte oli nii kokku jooksnud, lihtsalt ei suutnud. Seega pean täna asja ära tegema.
Eks kirjutan õhtul või homme pikemalt, praegu joon kuuma tee ära ja hakkan arsti juurde sättima.

Bye (:

Praegu on keeruline. Aga see läheb mööda.Peab minema.Tean seda.


Miski ei kesta igavesti.. ka sõjad (iseendaga) mitte.

Vahel on tunne, eriti viimasel ajal, et olen loonud omale maailma, milles ma ei ole ise peategelane. Milles mängin kõrvalvaataja, varumängija rolli. Või ei olegi loonud, olen lõksus selles maailmas ja ei saa enam välja. Pean olema. Pean. Pean. Pean. Aga ei taha. Ega jaksa. Olen alati arvanud, et olen tugev inimene, et olen julge ja iseseisev. Just, ISESEISEV. Nüüd olen aru saanud, et ei ole. Olen sõltuv ja mõjutatav. Piisavalt, et endale sellega kahju teha. Miks ma lasen end mõjutada?Miks ma sõltun kellestki teisest? Mina ise olen omaenda riigi ainuvalitseja ja peaksin sõltuma vaid endast, usaldama oma sisemist mina ja tegema enda heaolu nimel koostööd iga oma keharaku ja mõttenääpsuga. Aga ma ei tee. Ja miks ma ei tee.. Sellele ei suuda ma mingit vastust leida. Juba tükk aega ei suuda. On hetki, kui mulle tundub, et olen saavutanud totaalse hingerahu, õnne.. kõik mida vajan. Ja siis tuleb periood, hetked, päevad, nädalad.. kus ma ei ole jälle mitte millegagi rahul. MITTE millegagi! Võib-olla peabki nii olema?! Ma ei tea, aga mind häirib see. See rahutus, mis minus on. Mis kord kaob ja siis tuleb jälle joostes tagasi mu juurde. Vastik. Ära tule enam tagasi, rahutus. Ma ei taha sind enda juurde!


Ja lõppu lisan tsitaadi, mille Triinu blogist napsasin.
See on nii positiivne.. minu meelest (:


E.M.Remarque: "Kummaline, kui lihtne on lahkuda sellest, mille kohta sa veel eile arvasid, et ei suuda seda ealeski maha jätta.."

Laupäev

Suurepärane- sain öösel magada ja veel väga hästi! (:
Ainult unenägu oli kummaline nagu nad mul viimastel öödel on olnud. Arusaamatu ja lausa hirmutav. Aga hirmsate unenägude puhul on alati üks pluss- ärkamine on tohutu õnn. Näed, et kõik oli vaid uni ja oled sellest olukorrast pääsenud, mis unes tundus nii reaalne ;)
Põgenesin magamistuppa läpakaga. Ema vaatab suusatamist. Mul ei ole suusatamise vastu midagi, aga ma tahtsin endale mõned vaiksemad hetked veel pakkuda, enne päriselt ärkamist ja tegutsema asumist.
Tervis on täna parem, je :) Köha veel on ja pisut nohu ka, aga palavik on alla läinud ja see on super, sest palavik ju enesetunde nii ülikehvaks tegigi. Hakkan vist võitu saama lõpuks! (:
Täna on vanaema sünnipäev(tegelikult oli juba 19.jaanuar, aga täna ta siis nö peab seda). Lahe! Tahaks ka minna, aga ma ei tea veel kas saan.. sest tädid on oma väikeste lastega seal ja kindlasti hakkaks üks pillerkaar ja trall selle ümber, et lapsed jäävad haigeks jms. Sellepärast ma mõtlen, pean vanaemaga aru ja kui vaja, eks lähen siis hiljem veits, kui tädid on lastega ära läinud :P Voh! Aga minna tahaks küll. Mitmel põhjusel :)
Kirjandit peaks ka tegema hakkama, esmaspäeval peab see valmis olema. Esseed samuti-tähtaeg on veebruaris ja ma ei ole siiani ju teinud seda. Aeg läheb nii kiirelt. Teha tahaks palju, aga lihtsalt selline tunne, et ei jõua. Päev on suurteks plaanideks kuidagi nii lühike. Mõnikord.
Aga okei, tõusen püsti ja lähen siblin ringi natuke :D :P

Mõnusat laupäeva ! (:

Kes ma olen, kuhu mu tee mind viib ?

See pilt.. on selline.. emotsionaalne ja minu jaoks natuke maailma avastamise pilt.. meenutab mingit Aafrika kultuuri, seepärast lisasin selle siia.. haakub mu postitusega ehk ;)



Maailm on nii suur, nii lai. Hirmutav ja samas nii põnev. Täis seiklust, täis riske. Ja mina väike täpike, kes tahab seda avastada. Maailma ja ennast avastada. Ja end täiustada, täiendada. Leida uusi väljundeid. Kõik on nii põnev.
Praegu on elu nii lihtne ja turvaline. Nii vähe veel ja kõik muutub. Mis minust saab? Kuhu ma jõuan?
Mu peas on nii palju mõtteid.
Variant A: Lähen Viljandi kultuuriakadeemiasse kultuurikorraldust õppima. See meeldiks mulle väga, samas..kas ma saan sellega hakkama? KAS MA ÜLDSE SISSE SAAN?
Variant B: Lähen välismaale(aga mitte Euroopasse)..Austraaliasse?! Indiasse?! teen juhutöid(farmides jms) ja lihtsalt näen elu. Saan ühe imelise ja eluliselt hariva kogemuse. Kuid kas ma olen selleks valmis?
Variant C: Lähen Aafrikasse vabatahtlikuks. Samuti kirjeldamatu kogemus, kuid vajab taaskord meeletut julgust. Kas mul on seda piisavalt ?

Hetkel mõtlen ma, et rohkem variante polegi. Või siiski.. tegelikult muidugi on, aga ma ei taha endale neid tunnistada.. sest minna õppima mingit teist eriala, sest kultuurikorraldusse ei saa sisse, ma väga ei tahaks, ei julgeks.. lihtsalt sellepärast, et oma valitud erialale ei saa. Ei ole mõtet. "Asi" peab siiski meeldima, mis tulu sest muidu ikka on?!
Mu vanemad peavad mu mõtteid hullumeelseteks.. noh neid viimast kahte, maailma avastamist ja Aafrika vabatahtlikku tööd. Aga samas, oleks viimane aeg harjuda, et selline ma olen ja selline olen alati olnud. Pisut ettearvamatu ja hullumeelne. Samas ka püsimatu. Minust ei saa kodukana. See on kindel.. See ei mahu mu plaanidesse.
Me elame siiski ühe korra vaid.. seega, tahan kogeda kõikvõimalikke huvitavaid katsumusi, emotsioone, olukordi.. näha elu ja inimesi. Kõigest osa saada! Nelja seina vahel tundub see pisut raske.. ja minu jaoks mõeldamatu!

Aga.. eks aeg näitab :) Ilmselt..

over you..

Now that it's all said and done
I can't believe you were the one

I should have started running
A long, long time ago!

You took a hammer to these walls
Dragged the memories down the hall
Packed your bags and walked away
There was nothing i could say
And when you slammed the front door shut
A lot of others opened up
So did my eyes, so i could see
That you never were the best for me!



The day i thought I'd never get through- I got over you!

































Üldiselt on mul taaskord PÕLETIK (Y) jee :(

Haige, ikka veel.. endiselt.. VASTIK !

Magada ei saanud - nagu ma arvasin :/
Ja palavik tõuseb koguaeg.. see teeb pisut muret. Ja ma veel lootsin homme kooli saada, et ei peaks mata tööd järgi tegema.. 37,0 => 37,2 => 37,6 => 38,0 => 38,2 (Y) ... ja köhhhhhköhhhhhhhhhhh koos külmavärinatega tegid kõik, et ma magada ei saaks.. olin 3ni üleval-magasin 6ni.. vahepeal suresin, nii halb oli..võtsin palavikualandajat ja magasin 6.30- 8.30 ..
nüüd oma 10 min veel ja taaskord tuleb võtta jalge alla tee Dr. Tamme juurde! Loodetavasti on see vaid lihtne viirus, mis KIIIIIIRELT möödub! Väga tahaks loota!

http://www.novaator.ee/ET/video/act=getSingleVideo&vid=41 -hääletame, hääletame :)

EKS VARSTI SAABUN TEADMISEGA, KAUAKS KODUS OLEMA PEAN! PÖIDLAD PIHKU, et mitte kaua :)

Niiiii :)

KÕIGEPEALT -
http://www.novaator.ee/ET/video/act=getSingleVideo&vid=41 - HÄÄLETAGE, 10, TÄNAME :)



Tänasest ma hakkan selle blogivärgiga uuesti tegelema! Ma luban! Lihtsalt igasugu mõtteid on vahepeal jälle tekkinud.
Hetkel on küll vaid mõte, et saaks täna öösel magada(sest köha ja palavik kiusavad) normaalselt..Loodame, et läheb korda.
Aga üldiselt..
Mis ma oskan öelda.. aastavahetus oli NORMAALNE :) ja tore et uus aasta nüüd peal..TULI UUS JA TULI PAREM, ma loodan :) Või tean, sest 2o1o oli teatud mõttes lausa kohutav ja sellist aastat teist enam tulla lihtsalt ei saa, ei tohi! :)
Kõik ju muutub mu elus.. 12.klass saab läbi..juba varsti, tuleb ülikool(ilmselt, loodetavasti, kui ikka sisse saan:D) ja uued inimesed, uued tutvused. Siin ma tunnetan pidevalt niipalju kahepalgelisust ja mis veel hullem- ÜKSKÕIKSUST ja selle eest on viimane aeg ära põgeneda! Ja vähemalt hetkel olen küll üdini positiivseid lootusi ja ootusi täis .. olen oma soovide nime hetkel kõigeks valmis :)
aga need viimased kuud siin tahaks siiski meeldejäävaks teha.. igaltpoolt osa võtta ja endast väikse jälje jätta :D noh, kui see kuidagi võimalik.. või okei, see oli pigem naljaga öeldud siiski ilmselt ..
Tegelikult.. eks igasuguseid muresid ja muud on meil kõigil.. aga ma ütleks, et uus aasta on hästi alanud, suhteliselt hästi ja praegu veereb mu eluke küll täitsa rahulikult ja harmooniliselt :D Ei ole viga üldse mitte :)
Igatahes olen homme kindlasti kodus veel, see köha ei laseks mul koolis küll mitte midagi asjalikku teha.. ehk tuleb isegi arsti juurest läbi käia :P
Aga nädalavahetusel tahaks ikka terve olla, on päris mitu mõtet.. :) Pühapäeval loodan, et olen usin ja ÕPIIIIIIIIIIN, suhteliselt viiiimane võimalus nüüd.. ennast veel maksma panna ja oma tuleviku nimel midagi ära teha .. seega MA VÄGA LOODAN, et ma teen seda ! :D




Okei,

Magage magusasti (sest mina ilmselt täna seda teha ei saa:S)