I´m With You..
I´m standing on the bridge, I´m waiting in the dark ,I thought that you´d be there by now. There´s nothing but the rain, No footsteps on the ground, I´m listening but there´s no sound. Bridge:Isn´t anyone trying to find me? Won´t somebody come take me home.. It´s damn cold nihgt trying to figure out this life, Won´t you take me by the hand, Take me somewhere new..I don´t no who you are, But i.. I´m with you!

Tegin Avril Lavignest referaati ja samas otsisin siis ka juba oma muusika hulgast Avrili muusikat. Kuulasin kohe päris mitu tundi. Varem polegi nii kuulanud tema lugusid, kui see kord. Kuulasin neid sõnu just, kuidagi hästi hinge pugesid. Mõned sõnad olid eriti sügava mõttega kohe. Minu meelest A.Lavigne on üks selliseid lauljaid kelle esitusest ja lauludest kiirgab juba see jõud, see võimsus.. see miski, mis peaks IGAS loos olema, mis kirja pannakse. Minu jaoks on kohe tunda, et Avril teeb oma lugusid südamega ja samamoodi esitab. See mingi power on lihtsalt neis sees.

* * *
Mm, vaheaeg saabki juba läbi. Veel viimane öö kaua magada. Homme peab juba arvestama sellega, et esmaspäeva hommikul peab poole seitsmeks jalule ajama end. Raske kindlasti, aga peab paraku. Nüüd siis see viimane veerand. See kõige viimane, kõige raskem, kõige otsustavam. Ohjaah, aga saame hakkama. Sest peale seda on ju SUVII! See imeline aeg. Soojad ja imeilusad suveõhtud/ööd, meri, päike, puhkus.. kõik see on nii imeline. See vabaduuuus!(: Selle nimel tulebki rahulikult viimane veerand ka üle elada. Ega see polegi nii hull tegelikult. Kui asja positiivselt võtta, siis see möödub ruttu. Sest negatiivsed asjad kestavad (minu arvates vähemalt küll) alati kauem ju. Seega võtkem postiivselt, suveni on veel vaid mõni samm. :)




* * *
Ja siis veel.. "Klass" ! Tõesti film, mis läheb hinge. Nõrgemad kindlasti leiavad filmi lõpus end pisarates, ega ma isegi oleks peaagu end selles olukorras leidnud, kui oleks üksi olnud seda filmi vaatamas, aga üritasin tuge leida kahelt poolt, kus kaks sõbrannat istusid. Aga see film on tõsiselt nagu VÄGA HEA! Just see, et see kõik nii reaalne on ja samas nii julm. Paneb hämmastama, et kas tõesti meie ümber selliseid asju juhtub? Kuhuni küündib inimese julmus, kuhuni kurjus suudab minna? Millal see piir tuleb või ehk ei tulegi? Peale selle filmi vaatamist astud kinosaalist välja, õue ja vaatad ringi, kõik tundub hetkeks kuidagi hoopis mustem. Mingi jube reaalsus tabab justkui. Mina vähemalt ei suutnud sõnagi öelda, pea oli nii mõtteid täis. Niipalju küsimusi tekkis.See film pani tõsiselt elu üle mõtlema. Kas tõesti see ongi see maailm, mille oleme endi ümber loonud? Raske uskuda! Tõesti, kes pole näinud, SOOVITAN SOOJALT! See film on midagi väääga head!






Rõõmsat kevadet soovides,
Laura!

because of you .

Vahel ei mõista ma ennast. Kohe üldse ei mõista. Kuidas saab nii olla , et sa oled milleski surmkindel, oled endas täiesti kindel. Kindel oma põhimõtetes ja arvamustest. Kindel mida süda tunneb ja üldse kõiges! Ja siis lihtsalt saabub ilus päikeseline päev ja sa võid kõik oma suure töö aia taha saata. Oled näinud vaeva, et oma põhimõtteid ja kõike muud luua ja siis keegi lihtsalt astub neile peale. Aga ei, võiks ju arvata, et see on jube halb ja kurb. Aga ei ! Ei ole ! Hoopis teeb õnnelikuks, et keegi teise nurga alt neidsamu põhimõtteid järgib, et keegi teine ongi teistmoodi täiesti siiralt õnnelik ja et tegelikult saab teistmoodi ka.
Mõnus ümmargune jutt, eks ?:)

Teate kui armas on teatripargis jalutada ja pingil istuda.. vaadata lihtsalt loodust ja kõike muud ja siis juttu rääkida kellegagi. Või lihtsalt istuda, vaikida, ehk naeratada üksteisele ja lihtsalt olla õnnelik. Olla õnnelik, et keegi on olemas ja sinu kõrval ja sinu jaoks. :) Väga tore tunne tegelikult!
Üldse, tegelikult on looduses mingi kummaline maagia. Üldse värskes õhus on mingi kummaline maagia. See paneb inimesed naeratama ja avab neid palju rohkem, kui istud kusagil kohvikus vms. ja niisama räägid juttu. Proovige järgi, on küll nii. Vähemalt mina olen seda tähele pannud.;)
Ja muideks , mõni on viimasel ajal siin minu numbritega segaduses olnud , et siis mul on praegu kasutusel kaks numbrit.. KIRJUTAGE KÕIK ÜLES NÜÜD RÕÕMSASTI! :
EMT:53436912
POP:59033337

Etsiis , kas üks või teine, aga kummaltki saate mind ikka kätte. :)


armastusega,
Laura.

Oioii!

Mulle peaks ilmselt vitsa andma nüüd!Ma pole juba niiiiiii ammu ju siia kirjutanud. Häbi mulle! Aga tõesti on vahepeal pidevalt nii kiire ja kiire ja kiire koguaeg olnud, et ei ole lihtsalt jõudnud. :/ Nüüd aga võtsin end kätte ja otsustasin siiski sissekande teha siia. :) Täna on mul taas üks toas istumise päev, sest pisikud jälle tahavad võimust saada. Aga ei, ma ei lase, joon siin viiendat teed juba järjest ja jätkan kasvõi viiesajani, aga enne ei lõpeta kui need salakavalad tegelinskid mu seest läinud on. Ohei.. minul pole aega haige olla! Koolis viimane nädal, juuksur, kõrvaarst, näitekas ja kõik muu. Ja lisaks, no kuulge.. vaheaeg ju hakkab. Kes siis vaheajal haigena kodus istub? Mina igaljuhul mitte!
Eelmisel nädalal käisid meie koolis Aivar Haller ja Indrek Pertelson. Rääkisid eesmärkidest, inimese mõttemaailmast, suhetest ja kõigest. Ja mingi hetk tabasin Aivar Halleri jutust justkui ennast ära. See loeng oli tõesti minu jaoks väga huvitav, nii tõetruu. Ja siis otsustasin kirjutada talle. Ja kirjutasingi. Sain ka vastuse.. ta on 45 ja mina 15, aga ta mõistab nii hästi minu mõttemaailma. Ta on väga kogenenud inimene. Oma elu jooksul teinud palju erinevaid asju. Tõesti väga huvitav persoon minu jaoks. Ta aitab mul ennast avada. Ja maailmapilti muuta. Olen hakanud paljut mõistma. Näiteks seda, et maailm on täpselt nii ilus, kui ilusaks me selle ise teeme. Kui laseme olla teistel sellised nagu nemad ise tahavad ja leiame julguse endas olla sellised nagu meie ise tahame, on maailm ka selline, millises me elada tahaksime kõik. Kui aga leiame teistes vaid vigu ja ei ole rahul, et keegi teine meie kõrval pole meie enda moodi, siis peame sellises rahutus maailmas ise ka elama. Ja kui me keskenudume alatasa sellele, et ühes või teises inimeses on niipalju halba ja vigu ja üks või teine asi pole meie järgi paigas, siis me ka saavutame selle rahuolematuse. Kui aga keskendume sellele, et maailmas on palju ilusat ja rõõmsat, et igas päevas on see päikesekiir ja meie kõrval ja ka mujal inimesed on kõik omamoodi huvitavad ja head, siis saavutame ka endas selle rahulolu. Sest see millele sa keskendud, seda sa ka saad!:) See on üks lause, mis jääb mind alati vist saatma nüüdsest. Ise mõtlesin kaua selle üle ja leidsin, et ohjaa.. nii see täpselt ju ongi!
Ja andke andeks, aga mina ei hakka ilmselt kunagi mõistma inimesi, kellel pole unistusi ja eesmärke. Tõesti, kuidas see võimalik on? Vaid eesmärke luues ongi meil ju elus mõte. Niisama päevast päevasse sammudes ei ole sel ju mingit mõtet. Mina usun, et igal inimesel on(või peaks olema) mingigi eesmärk, mille nimel seda teha. Ma ei räägigi antud juhul, et kõigil peab kõik punkti pealt paigas olema, kuhu edasi ja miks ja mille nimel ja kuidas jnejne. Aga see mingi väike eesmärk peab ju olema. Oeh, ei tea kas mõistate mida sellega öelda tahatsin.. loodane et osaliselt vähemalt saite aru siiski. ;)
Muidu on kõik hästiii. Igatsen vägaväga õde ja Tessat! Kaks kullatükki, keda ammu pole näinud. :) Teised kullatükid on siin minu kõrval õnneks. :) aga jah, lähen teed jooma nüüd.. et oma pisikutest lahti saada, mis mind tahavad murda!
Olge rõõmsad ja mõelge sellele, mida kirjutasin! ;)
Armastusega,
Laura.