Oioii!

Mulle peaks ilmselt vitsa andma nüüd!Ma pole juba niiiiiii ammu ju siia kirjutanud. Häbi mulle! Aga tõesti on vahepeal pidevalt nii kiire ja kiire ja kiire koguaeg olnud, et ei ole lihtsalt jõudnud. :/ Nüüd aga võtsin end kätte ja otsustasin siiski sissekande teha siia. :) Täna on mul taas üks toas istumise päev, sest pisikud jälle tahavad võimust saada. Aga ei, ma ei lase, joon siin viiendat teed juba järjest ja jätkan kasvõi viiesajani, aga enne ei lõpeta kui need salakavalad tegelinskid mu seest läinud on. Ohei.. minul pole aega haige olla! Koolis viimane nädal, juuksur, kõrvaarst, näitekas ja kõik muu. Ja lisaks, no kuulge.. vaheaeg ju hakkab. Kes siis vaheajal haigena kodus istub? Mina igaljuhul mitte!
Eelmisel nädalal käisid meie koolis Aivar Haller ja Indrek Pertelson. Rääkisid eesmärkidest, inimese mõttemaailmast, suhetest ja kõigest. Ja mingi hetk tabasin Aivar Halleri jutust justkui ennast ära. See loeng oli tõesti minu jaoks väga huvitav, nii tõetruu. Ja siis otsustasin kirjutada talle. Ja kirjutasingi. Sain ka vastuse.. ta on 45 ja mina 15, aga ta mõistab nii hästi minu mõttemaailma. Ta on väga kogenenud inimene. Oma elu jooksul teinud palju erinevaid asju. Tõesti väga huvitav persoon minu jaoks. Ta aitab mul ennast avada. Ja maailmapilti muuta. Olen hakanud paljut mõistma. Näiteks seda, et maailm on täpselt nii ilus, kui ilusaks me selle ise teeme. Kui laseme olla teistel sellised nagu nemad ise tahavad ja leiame julguse endas olla sellised nagu meie ise tahame, on maailm ka selline, millises me elada tahaksime kõik. Kui aga leiame teistes vaid vigu ja ei ole rahul, et keegi teine meie kõrval pole meie enda moodi, siis peame sellises rahutus maailmas ise ka elama. Ja kui me keskenudume alatasa sellele, et ühes või teises inimeses on niipalju halba ja vigu ja üks või teine asi pole meie järgi paigas, siis me ka saavutame selle rahuolematuse. Kui aga keskendume sellele, et maailmas on palju ilusat ja rõõmsat, et igas päevas on see päikesekiir ja meie kõrval ja ka mujal inimesed on kõik omamoodi huvitavad ja head, siis saavutame ka endas selle rahulolu. Sest see millele sa keskendud, seda sa ka saad!:) See on üks lause, mis jääb mind alati vist saatma nüüdsest. Ise mõtlesin kaua selle üle ja leidsin, et ohjaa.. nii see täpselt ju ongi!
Ja andke andeks, aga mina ei hakka ilmselt kunagi mõistma inimesi, kellel pole unistusi ja eesmärke. Tõesti, kuidas see võimalik on? Vaid eesmärke luues ongi meil ju elus mõte. Niisama päevast päevasse sammudes ei ole sel ju mingit mõtet. Mina usun, et igal inimesel on(või peaks olema) mingigi eesmärk, mille nimel seda teha. Ma ei räägigi antud juhul, et kõigil peab kõik punkti pealt paigas olema, kuhu edasi ja miks ja mille nimel ja kuidas jnejne. Aga see mingi väike eesmärk peab ju olema. Oeh, ei tea kas mõistate mida sellega öelda tahatsin.. loodane et osaliselt vähemalt saite aru siiski. ;)
Muidu on kõik hästiii. Igatsen vägaväga õde ja Tessat! Kaks kullatükki, keda ammu pole näinud. :) Teised kullatükid on siin minu kõrval õnneks. :) aga jah, lähen teed jooma nüüd.. et oma pisikutest lahti saada, mis mind tahavad murda!
Olge rõõmsad ja mõelge sellele, mida kirjutasin! ;)
Armastusega,
Laura.