“Suurepärane!” hüüatasin. “Täiesti tavaline,” ütles Holmes. (A.C.Doyle)

http://www.youtube.com/watch?v=6P--1elQwRE

Vana, aga nii hea lugu.


Viimane vaba nädal. Vaba selles tähenduses, et järgmisest esmaspäevast algab tore ja kindlasti ka väga raske 2. semester. Aga ma tunnen, et olen täitsa korralikult juba puhanud, välja puhanud ja olen valmis, kui nii võib öelda. Samas tean, et esimene nädal saab läbi ja ma olen jälle niiii väsinud. Ja tahaks magada ja magada ja magada. Noh, elame-näeme.

Üldiselt on praegu rahulik. Parem, rahulikum, vaiksem, mõnusam kui mõni aeg tagasi. Muidugi on lahtiseid otsi, mis veel nii pea lahendust ei saa ja kerge pole kunagi, aga hetkel on hea ja rahulik. Tavaline. Mõnikord on "tavaline" tunduvalt parem kui "eriline". Eriline on tavapäratu ja tihti kaasneb sellega nii palju AGA'sid. Praegu ei viitsi aga mingied AGAsid lahendada. Lihtsalt olen ja naudin, seda mida mulle antud on.
Elu pakub iga päev midagi, millest peaks kinni haarama. Peaks, aga tihti ei viitsi, jaksa, taha ega oska.

.. aga kõik on õpitav! :)




L.

Napsasin ühe toreda inimese blogist. Aga tõsi see igatahes on!

Ohoo :) Kui vahva on mõnikord rääkida kellegagi, kellega muidu peaaegu üldse ei räägi ja leida end samuti mõtlemas ja tundmas. See annab teinekord nii palju positiivset ja julget tunnet juurde. Räägid ja räägid ja räägid.. ja rääkida on justkui nii palju. Nagu räägiks kellegi vana sõbraga, kellega pole ammu rääkinud ja vaja kõik mööda läinud aastad järgi rääkida. Vahva! Tore on vahel kellegagi samastuda.
Vahva!



SINNA TAHAKS PRAEGU! OIIII KUIDAS TAHAKS!

L.

Viimased kaks nädalat puhkamist. Ja hakkabki jälle pihta. 2. semester. EI teagi, mida sellest oodata. Väike ootus ja hirm on käsikäes. Tuleb raskeid aineid ja samas huvitavaid.. JA INGLISE KEEEL......jah, not my cup of tea! AGa elus tuleb ikka teha ka palju seda, mis on vastukarva. Ikka selleks, et oleks ka võimalus jõuda meeldivani ja seda nautida. Nimelt seda meeldivat ma praegu pikisilmi ootangi.
Jah, kool on tore. On aeg-ajalt raske ja väga raske, aga siiski on tore.. ja.. väga tore ka. Ja võib-olla peakski kool juba rutem pihta hakkama uuesti.. pidevalt tegevuses, tempo on üles aetud ja muudkui teed ja teed ja teed ja..
AGa teinekord ongi nii just hea. Pole aega niisama mõelda ja mõtiskleda. Liiga palju mõelda. Üle mõelda.

Igatahes loodan 2. semestril palju rõõmu, rahulolu ja rahu tunda.. ja et see inglise keel RUTTTTTTTU möödas oleks juba!


Head!




L.

Mis Sul veel varuks on, karma?

Kõik läheb allamäge.. ainult alla ja alla ja alla. Aitäh, karma. Mida sul veel varuks on?
Ma EI SAA ARU, miks ma nii suur võlglane olen sinu ees, et sa enam midagi head ei suuda tuua?! Kui mitte iga päev, siis vähemalt üle päeva on jälle mingi nõme olukord, halb uudis või vastik tunne. Võiks juba piisav olla?! Ei?
Tuju on stabiilselt skaalal 1-10.. 2 või 3.
NO MOTIVATION, NO HAPPINESS.

Tahaks lihtsalt mõnele sõbrakesele öelda nii palju. Seda, kui rumal, külm ja hoolimatu mõni on. Kui valelik ja kui jabur. Ja kui koomiliseks inimesed end teha suudavad.
Mul on lubadustest nii kõrini. Ma ei taha seda sõna ei kuulda ega näha.. ma olen neid lubadusi näinud juba. Niiii tobe!

Kuigi Mailis kinnitas, et meie neelud on rauast.. titaaniumist ja neelata jaksab veel küll ja küll kõike jama alla, mis aina tuleb ja tuleb, siis võiks varsti saabuda ju aeg, kui hakkavad jälle head emotsioonid, tunded, olukorrad, uudised tulema. Ma lihtsalt... ei soovigi mitte midagi muud.. natuke ilusat ja head selle kõige jama vahele.

"Õnn on see kui üks s*tt on läinud ja teine veel tulemata." - ma ei mäleta kahjuks, kes seda ütles, aga see on üks kõige konkreetsemaid, täpsemaid ja õigemaid ütlusi üldse. Aitäh, õpetaja (kes sa meile selle tsitaadi ütlesid, ütlesid ka autori, kuid see ei tule kuidagi meelde).
Täpselt nii vähe ma palungi. Et üks jama lõppeks ja teine veel kohe otsa ei tuleks..
Ainult nii natuke, palun!

Aga uus päev. Uus võimalus. Järgnevad kaks päeva- olge palun pisutki rõõmsamad ja ilusamad, aitäh!

(Midagi Triinu blogist ;) )

Mõnikord on lihtsalt selline tunne, et milleks? Milleks vaeva näha ja pingutada.. kõik jookseb alati kokku. Siis kui on tunne, et nüüd olen kõik õigesti teinud, vaeva näinud.. ja aina edasi, kaugemale, kõrgemale liikunud, on tunne, et jälle jookseb kõik kokku. Ja nii ongi. Miks?
Mis peaks motiveerima siis üleüldse, kui pingutustel pole mingit tulu ja kõik hea jookseb sülle ainult juhuslikult. Ja üldse kõik toredad asjad juhtuvad siis, kui me seda ei oota. Pean siis päevad läbi teleka ees lebotama ja ootama, et suur õnn sülle kukuks? Jabur. Või mis suur õnn! Lihtsalt on mõnel hetkel tunne, et ma ei saa seda mida ma väärt olen. Ja mitte, et ma arvaks endast hirmus hästi. Ei arva. Aga ma tean, kui palju ma teinud ja vaeva olen näinud. Ma tean, et miski ei tule lihtsalt.. mitte miski!(siijuures mainin ära, et ma ei räägi praegu millestki konkreetsest, vaid üleüldse kõigest)... aga... nii pole ka enam aus!!

Jehuu, kui su üks kodu on Viljandis ja teine Rakvere kandis, siis on see ikka tõeline rõõm, sest saab alati (peaaegu alati) 4 tundi bussiga sõita..jehhuu! :D


2 tundi veel.. ;)

See päev, kui ma uniselt silmad avan ja tean, et pean lugema INGLISE KEELSEID pikki tekste, neist aru saama ja nende põhjal essee kirjutama, eksamiks õppima ja muud sedasorti asju tegema.. sel päeval tahaks voodisse jääda ja edasi magada. Unes näha, et eksamid ja kõik muu on tehtud, ained arvestatud ja kolm nädalat on veel täiesti mõnusat vabadust.. ja siis silmad avades mõista - KÕIK ONGI JUBA TEHTUD!
Täna on üks selline päev. Sain kell 6.00 magama.. PÄris põnevaid asju juhtus öösel. Aga väga lõbus oli.. Kaidi ja Mailisega :P + hiljem siis veel inimesi. Ja nüüd magaks, magaks, magaks. Aga surpriseeeeee.. ma pean hakkama mingit esseed kirjutama.. ja mitte sellist, mida mulle meeldiks kirjutada! + 30 lk psühholoogiat.
Elagu tänane "puhkepäev"!
Ja kurat!! Ma alustasin päeva sellega, et tegin kohvi, mis oli süsimusta värvi, pärast 5 lusikat suhkrut ja umbes veerand pakki kohvikoort... see oli IKKA VEEL MÕRU JA VASTIK. Seega kannutäis joodamatut kohvi! jee!

Aga.. tegelikult on kõik chill ;) Niisama vingun natuke.. käib asja juurde teinekord ;)




Have a nice day!




L

A D O R A B L E!

Mõnikord jääb sõnu väheks, et midagi head kirjeldada.
Praegu jääbki.

Hea on!:)



Tere ilus ja uus aasta - 2012 :)