Tänane õhtu on kuidagi teistmoodi. Minu viimane õhtu siin, Vihulas. Homme saan ühika kohta kindla vastuse. Siiski suure tõenäosusega on neljapäev Viljandis ja sealt edasi Tartus reede õhtuni.
Mõtlen täna palju. Palju on mõelda. Nii palju.
See suvi on teistmoodi. Viimane suvi kodus, kohas kus ma üles kasvasin. Nüüd algab hoopis teistmoodi elu. Oma elu. Kõik muutub, aga ongi juba aeg eluga edasi liikuda. Maailm on valla ja ootab meid. Vähemalt nii meeldib mulle mõelda. Nii palju ootab ees ja mina ootan kõike seda. Tahan luua, ise luua.
Täna on mu meeled "halvanud" Mari Pokinen. Paradiis. Sõpradele.. Olen lummatud!
Tekitab häid mõtteid. Ja ma tahan mõelda häid mõtteid, ilusaid. Kes ei tahaks? Lasen seega veel mõnda aega Mari Pokinenil oma meeli lummata ja siis jätkab sellega uni.
Viimane uni siin Vihulas. Kõige viimane ja siis ongi kõik. Päriselt. Või siiski, palk ju veel tuleb siit (ja selle vastu ei ole mul muidugi midagi :D )
L.
No comments:
Post a Comment