Kui kaugel on igavik? Ulatun ma selleni ?

Elu on nii habras. Ühel päeval oled.. ja siis.. enam ei ole. Lihtsalt ei ole. Kas lapsed Norras arvasid, et 12-aastaselt ongi kõik.Päriselt kõik. Ja kas nende vanemad uskusid, et unenägu üksindusest kunagi reaalseks saab? Et ühel päeval matab ta omaenda lapse. Vaevalt. Me ei oota surma. Jah, tõsi küll, mõni meist ootab, aga see on midagi muud. Valus. Elu võtab meilt need, keda me kõige rohkem armastame ja annab vastu tühjuse. Kas pole nii? Võib-olla ei ole. Ma ei tea seda tunnet, õnneks mitte. Jah..ka minu ümbert on inimesi läinud igaveseks. Kuid surnud vist vaid üks.
Sa armastad elu. Värve. Muusikat. Armastust. Hääli. Lõhnu. Inimesi. Aga kui elu ei armasta Sind? 5-aastaselt leukeemiat põdema hakata ei ole just aus. Jah, ei ole AUS. Kogu elu on ees, võimalused ootavad ja maailm on valmis avasüli meid vastu võtma erakordseteks tegudeks. Aga.. ei ole võimalust.
"My sister's keeper" - minu ajend. Lihtsalt niisama ei tule kellelegi mõtted. Jah, sealt minu tänased emotsioonid ja mõtted. Ma olen elus igasuguseid palveid kuulnud. Ja neid täitnud.. aga kui keegi minult paluks teenet tal surra lasta. Kas ma suudaksin? Suudaksin ma näha kedagi, kes on võib-olla suur osa minu elust... suremas. Mitte midagi tegemata?! Aga kui see oleks tema suurim soov.. siis võib-olla? Igatahes ei ole ma tõenäoliselt vapramat, täiskasvanulikumat ja siiramat 11-aastast näinud. Valmis minema kohtusse, omaenda õe eest seisma. Tõeline vägitegu. Kas mina suudaksin seda? Ma arvan, et suudaksin. Näha kannatamas kedagi, kes on niivõrd kallis nagu omaenda õde.. ei ole lihtne! Õnneks.. tõesti õnneks ei ole ma kunagi pidanud seda nägema ja ma siiralt loodan, et MITTE KUNAGI ei tule mu niisuguste olukordadega kokku puutuda, aga inimesed mängivad ju pidevalt mõttemänge " Mis oleks, kui.." Nii minagi. Ja tean, olen selles peaaegu täiesti kindel, et leiaksin endas tugevuse suruda alla kogu valu, mis kaasneks SURMAGA , teades, et see teeb õnnelikuks.. annab midagi erakordselt teisele inimesele. Jah, nii julm kui see ka ei tunduks- surm ON mõnikord lahendus. Paraku.

http://www.youtube.com/watch?v=HP4NxUFgFrs



Me sünnime.. elame, kuigipalju.. ja siis.. sureme. Ja mõnikord on see lõpp. Vahel aga alles algus.
Hoidke neid, kes teil on. Sest.. unfortunately, you never know.. what's next or who is next !


L.