Kuu aega on jälle nii kiire olnud, et olen Sinu, mu kallis blogi .. ja Teid, mu kallid blogi lugejad..unarusse jätnud. Parandan nüüd selle vea.
Vahepeal olen rõõmsalt saanud kätte keskkooli lõputunnistuse.. Olen üldiselt rahul.
Natuke kahju on.. palju jääb maha, aga muidugi mitte lõplikult. Väike armas Vinni on ja jääb minu koduks. Minu kallis Mirri, ema.. kool, kus ma üles kasvasin ja kõik mälestused. EI vahetaks neid mitte millegi vastu. Aga aeg on edasi liikuda.
Ülikool ootab. TÜ VKA ootab, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ootab. Jeeeeeee! Tegin ära, sain sisse. Nüüd hakkab elu. MINU elu. Aga ka kindlasti tunduvalt suurem vastutus..palju pinget ja eneseületusi. Aga mis mõte oleks elul, kui kogu aeg tammuda ühe koha peal paigal..kuigi jõudmata, edasi pürgimata, liikumata? Vist mitte just eriti suurt mõtet. Seega nagu meie kallis lasteaiakasvataja vahetult pärast lõpetamist ütles - TEIE ELU KÕIGE ILUSAM AEG OOTAB TEID NÜÜD EES. Seda oli ühtlasi armas ja kurb kuulda, aga nii on. Ma loodan, usun, arvan.
Hetkel otsime ühe tulevase kursaõega pesakest Viljandisse. Ühikakohtade tarvis avaldused tegime ära, aga sellele lootma jääda vist ei saa, sest tahtjaid on teadagi palju- kohti aga vähe.
Seega piilume vaikselt kahetoaliseid kortereid ka. Kui teil, kallis lugejad, on kellelgi Viljandis mingi mõnus pesake-kahetoaline.. pakkuda, siis olge head ja andke endast märku. Kõik pakkumised kuuluvad kaalumisele, mis ei ole liiga kallid või tavatult kaugel.
Üldiselt olen rahul iseendaga praegu. Olen saavutanud, mida tahtsin. Väga palju on veel saavutamata, aga selle poole olen teel. Aga olen tugev, tunduvalt tugevam kui veel näiteks aasta tagasi või isegi pool aastat tagasi. "Paksu naha" kasvatamisega olen alles poolel teel, aga tunnen, et kõik ei mõjuta mind enam nagu varem. On "asju" millel lasen kergelt endast vaid mööda libiseda. Elu on selleks liiga imeline ja lühike, et hoolida kõigest ja kõigist, mis vähegi hinge kriipima jääb. Et püüda mõista kõike ja kõiki, et armastada kõike ja kõiki, et muretseda kõige ja kõigi pärast. Ei jaksa. Keegi ei jaksa lõputult.. ega peagi! Hooli endast, siis hoolivad ka teised sinust. Armastan end ja sind armastavad ka teised. Enesepiinamine ei ole pealegi moetrend, seega ei soovita seda kellelegi ega tegele ka ise sellega.
Tööl on jäänud veel ka vaid mõned vahetused.. umbes 3-4 vahetust, kolmepäevast. Ja siis on kõik. Siis puhkan paar nädalat umbes veel augustis ja hakkabki see kauaoodatud, kardetud ja põnev tudengielu.
Tänane õhtu on Christina Perri..mu uue avastuse lainel.. Arms, Jar of hearts. Meeldib. Nii mõneski tema loos on hea mõte minu jaoks. :) Kuulake!
Magusat und, palju õnnestumisi ja vabadust. Miski ei maitse paremini, kui vabadus olla, teha, elada.
L.
No comments:
Post a Comment