Viha

Kui tihti me vihastame, solvume ja pettume? Igas päevas on hetki, mis panevad meid vihastama või pettuma. Mõnikord on põhjus tühine, teinekord aga hämmastavalt tõsine.
Tavaliselt me ei vihasta nende peale, keda armastame. Me pettume neis. Pettumine tundub mulle aga midagi hoopis muud. Pettumisele järgneb üldjuhul andestamine.. kuid ilmselt mitte alati. Jah, mõnikord on "asju", mida ei saa andestada.. aga kui palju ja kui tihti lööme me käega? Inimene on harjunud olema mugav. Lahendamine on alati keerulisem, kui käega löömine. Kas ka parem variant? Ma ei arvaks nii. Ma olen vist väsinud..
..väsinud nägemast allaandjaid. Meid pole loodud alla andma, me oleme võitlejad. Või mis?
Miks me siis kogu aeg solvume, pettume ja vihastame ometi? Miks on nii raske issenda emotsioone vaos hoida.. miks me tunneme nii kergelt pettumust ja vajame nii palju motivatsiooni, et siiralt rõõmu tunda?
Me oleme kummalised. INIMESED on kummalised.

.. "The Last Song" - Vaadake. Paneb mõtlema. Ja ehk ka mõistma.