Ootuses..

Nüüd on jälle 1,5 kuud möödas mu viimasest postitusest. Nii kiire on olnud. Kuigi ma vihkan seda väljendit, sest meil kõigil on sama palju aega ja tegelikult on kõigeks piisavalt aega. Siinjuures on alati üks nuhtlus- kutsugem teda laiskuseks, kes ka hirmsasti pärsib produktiivset ajakasutust.

Igatahes on see nädal pisut lihtsam ja leidsin aega, et veidi kirjutada.

Olen nüüd viljandis peaaegu 3 kuud elanud. Ma ei ole kõigega rahul, aga ma olen üldpildis kooli ja selle imelise linnaga kindlasti rahul. Ja muidugi erialaga. See maailm, mis ühtäkki avanes, on veel pisut võõras, kuid väga põnev. Võimalusi on nii palju. Ainult võta ja haara kinni. Mul on ideid olnud, aga ma hetkel võtan pisut rahulikumalt, siiski ..kui tuleb huviäratav pakkumine, kavatsen kindlasti kampa lüüa. Kavatsen saada võimalikult palju kogemusi, et tulevikus teha seda, mis meeldib, võimalikult hästi, professionaalselt.

Juba natuke rohkem kui kuu aja pärast on jälle jõulud. Aeg läheb nii kiirelt. Alles oli see, kui piparkooke tegime ja kapsas potis mulises. Nüüd varsti on see aeg jälle käes. Aga kui mulle üldse mingi püha väga korda läheb, siis jõulud. Kui ma väike olin, tekitas elevust muidugi kinkide avamine. Ja mitte, et see nüüd ei tekitaks, aga nüüd on see väike kild sellest ajast ja pigem tühine. Siiski on tore näha, et inimesed on üksteise heameele nimel vaeva näinud ja üritanud väikeste žestidega näidata, kui kallid üksteisele ollakse. Sellest tunduvalt olulisem on aga võimalus vähemalt korra aastas olla kogu perega koos. Ühtsustunne. See jõuluõhtu tunne, kui tuba on täis mandariini ja piparkoogi hõngu, küünlad põlevad ja sa näed, kui väga kõik proovivad selle päeva üksteise jaoks teha ilusaks. Hoolida, hoida, armastada. Kas sellest saabki miski veel olulisem olla? Vist isegi mitte. Vähemalt minu jaoks.

Nendel jõuludel on mul ka väike üllatuse idee. :) Aga sellest siis, kui see tehtud on. Muidu pole see ju enam üllatus, või mis?!

Aga praegu vist midagi olulist rohkem ei oskagi välja tuua. Lisan ühe meistriteose (pildina) ka siia, mille ma sünnipäevaks sain. Ma siiski ei jõua ära imestada, kuidas mõnele on neid andeid sedasi jagatud ja teisele mitte. Mina oskan joonistada inimest vaid kriipsujuku taolise olendi näol. Aga väga tore, et ma olen niivõrd andekatest inimestest ümbritsetud.

Igatahes

Ööd :)

L.