Sind tänan kõige eest, just nendel hetkedel

Olen siin, Viljandis, nüüd juba kuu aega elanud.. vahepeal kodus ja Tartus ka viibinud, aga üldiselt siin. Ma olen lummatud. Eriti täna. Käisin tantsijate performance't vaatamas.. Ja tundsin end nagu osake kõigest sellest. Ma ei käi Kultuuriakadeemias õppimas kultuurikorraldust, st ma pole lihtsalt üks kultuurikorraldaja.. ma olen osake suurest kultuuriperest. See on nii vahva! Ja kes siin kurdab igavuse, tegevusetuse ja võimaluste vähesuse üle.. sel on midagi viga, päriselt! Ainult tee ja korralda ja osale! :)

Jah, tänan teid, mu sõbrad, et olete minuga. Kui mul on raske või siis, kui olen õnnelik. Aitäh ema, aitäh isa, aitäh õde- teie olete asendamatu tugi ja abi.

Nüüd tunnen viimaks, et võimalusi on nii palju ja kavatsen neist haarata. Minu võimalus.

Nagu meie tore kultuurhariduse vaatluspraktika õppejõud täna ütles :"Unistage suurelt. Unistage hästi suurelt. Aga olge ettevaatlikud- unistused võivad täide minna!" See oli nii jõuduandev. See oli nii armas. :)

Nende emotsioonidega täna lõpetan. Ahja.. tulge külla, tulge VILJANDISSE. See on nii armas ja tore linn, müstiline. Tulge ja veendute selles.

L.