Täna piirdus mu koolipäev ühe ja poole kehalisetunniga, kui me hakkasime kõrgust hüppama. Kaks kõrgust sai kenasti ületatud ja kui tuli kolmas kõrgus "latile", siis ma ei tea, miks, hakkasin ma jooksma ja hüpates panin parema jala kuidagi ettepoole, nii et see maandus jalg tagurpidi (segane veidi, aga pmts. siis keerasin jala tagurpidi) ja see oli nagu nii tohutult valus. Kooliõde andis mingeid sidemeid ja külmapresse ja värke ja tulin koju oma hüppeliigese traumaga, õigemini tuldi mulle järgi ja toodi mind koju. Kooliõde tegi pmts. selgeks, et kui valu veelhullemaks läheb ja paistetus, siis peab õhtul traumapunkti minema ja neljapäevani pean kodus olema. Mida ta sellega nagu mõtles? Et ma peaks istuma mingi kolm päeva liikumatult kodus?! Oheii! Ma teen midaiganes selle jalaga, aga vähemalt kolmapäevaks pean ma jalul olema. Esiteks poleks just kõige rõõmsam oma sünnipäeval kodus istuda mingi jalatraumaga ja teiseks on mul liiga palju teha. Kolmapäeval ju veel filmitegemine ja "Majahoidja". Oeh! Eks paistab, kuidas ta nüüd paraneb, praegu ma igaljuhul toetada jalale absoluutselt ei saa ja seega kas olen pikali, arvutis, või hüppan ühel jalal koguaeg(vähemalt saab vasak jalg tugevaks ;D). Ja siin kodus on ju tohutult igav ka passida niisama. Istud ja vaatad mingeid kordussaateid koguaeg :D. Aga pole hullu.. oleks võinud ju hulleminigi minna(nüüd sülitame kolm korda üle vasaku õla,kui see oli vasak õlg ikka:D).. ja kõik mis ei tapa, teeb tugevaks!
tšao,
preili lombakas (:
No comments:
Post a Comment