Kui kuidagi ei saa, saab kuidagi alati!

Taustaks võite panna enne lugema hakkamist selle :http://www.youtube.com/watch?v=Xn676-fLq7I

Ma olen viimasel ajal hakanud taipama, et kui miski ei lähe nii nagu me ootame, et see läheks, on see hea. Sest kõik, mis läheb plaanipäraselt ei anna meile peale hetkelise heaolu mitte midagi. Mitte et viimane ebaoluline oleks, aga ma ise tunnen, et just praegu olen oma elus etapis, kus tahan ise inimesena areneda, täieneda, õppida. Õppida iseenda tehtud otsustest. Kõik meie teel on millekski hea ja viimaks olen hakanud aru saama, kui oluline on igast halvast kogemusest õppida. Õppida ja võtta sellest välja enda jaoks midagi kasulikku. Hea on imetore, halb aga teeb meist targema, arukama, parema inimese. Meie elus tuleb tihti ette otsuseid, olukordi, hetki, päevi, kuid ja aastaid, mis on rasked, kurnavad ja tekitavad tunde, et enam ei jaksa. Jõudu pole ega tule. Ka minu lühikese elu jooksul on juba olnud sel ajahetkel minu jaoks raskeid olukordi, millest väljatulemine tundub kunst omaette. Kunst, mida ma ei valda. Need on aga olukorrad, mis tegelikult ei ole isegi väärt niisugust enesetunnet. Alla tahaks anda siis, kui asi seda üldse väärt pole. Kui meid aga pannakse silmitsi seisma tõeliste katsumustega, saame neist üle. Kui meil on vaja leida tõesti endas üles see arukas, julge ja tugev inimene, siis me ka selle leiame. See on kummaline, aga meie endi sees on justkui veel üks MINA, kes hoiab ja kogub energiat, mida kasutada siis, kui väline maailm meile enam rõõmu, jõudu ja abi ei suuda pakkuda. Kummaline, aga kuskilt tuleb jõud, mis aitab säilitada „kainet“ mõistust, kui seda kõige rohkem vajame. Ja tihti on see olukord, kui vajame seda kellegi teise jaoks. Aitamaks kedagi teist, peab olema ise tugev, sest murdunud juured ei saa latva hoida. JAA- aastast olen ma vist juba rääkinud ja kui pole siis tahan sellest just praegu veel rääkida. See on täie hooga käima läinud. Eesmärk on öelda „JAA“ kõigele uuele, intrigeerivale, põnevale ja kõigele, mis võib olla uus võimalus, hea elamus või muudmoodi lahe. See tähendab, et kõigele, mille puhul ei ole põhjendatud põhjust öelda „EI“, ütleme „JAA“. Septembris tehtud kokkulepe Kaidiga toimib (ilmselt mõlemapoolselt) edukalt ja usun, et 2013. Aasta septembris on kogemustepagas tunduvalt suurem. Sealhulgas ei pea me silmas kõiksugu lapsikusi ja jaburusi. Kõik siiski mõistlikuse piires. See on lihtsalt võimalus kasutada meile antud aega kvaliteetselt ja unustada igasugu vabandused, mis on tihti kerged tulema. Me elame vaid korra ja mõtleme väga harva selle peale, miks me midagi kardame või pelgame. Kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Kuni me ei ohusta iseenda ega ka kellegi teise tervist ja heaolu, on peaaegu kõik võimalik ja põhjendamatu öelda „EI“. JAA-aasta puhul olen veel tundma hakanud, et see on lisaks kõigele muule väljakutse ka seepärast, et „JAA“ ütlemine peab olema siiski ka kõigele reaalsele, mis ei tekita hiljem mingisuguseid süümepiinu ega muid ebameeldivaid tagajärgi. On aga nii palju veel kõike, mida ma ei ole näinud, teinud, proovinud ja kus ma ei ole käinud. Kõiki riske on võimatu ette näha, aga JAA-aasta annab võimaluse kombata piire, näha pisut ette ja leida endas üles see realist, kes ma kipun väga harva olema. Ehk siis taaskord õppida iseend ja oma võimeid tundma. Areneda, muutuda paremaks, targemaks ja julgemaks inimeseks. Sest arenemisruumi on alati ja kõigil! :) Ja kokkuvõtteks.. kui te arvate, et ma ise ei saanud aru, kui üldiselt ma selle kõik kirjutasin, siis võin kinnitada, et tean. Mitmel või mitmekümnel põhjusel aga seekord konkreetsemaks minna saa, taha ega või. Seega.. loodan vaid, et just üleüldises mõttes saite teiegi pisut enda sisse piiluda ja veidi mõtlemisainet. PS! Ja kui see postitus tundus nüüd kõike muud kui positiivne, siis tegelikult on minu sõnum lihtne- see on hämmastav, kui imeline võib meie elu olla, kui laseme end kõigel hämmastavalt heal kaasa haarata! (see tekst võib olla pisut nö üksteise otsas, sest viimasel ajal blogspot ei aktsepteeri liigendamist-osadeks jaotamist enam) L.