Ma istusin oma toas, aknalaual.Vaatasin välja, vaatasin taevast..kaugusse.Kuulasin muusikat.Kuulasin laule nagu nt. "Ära karda mind" , "Armastan sind kaugelt", "Only time", "Püüa üilvi, sa ulatud nendeni.." jne. Ja siis ühtäkki ma taipasin midagi. Miski välgatas pähe. Ma tundsin külmavärinaid ja soojust südames. Mõtlesin siis, et huvitav.. mis see nüüd olla võis. Ei pannud seda tunnet siis tähele. Olin seal edasi.. vaatasin ja nautisin lihtsalt olemist, lihtsalt hetke, sest hea oli olla. Tuli laul, teine ja kolmas.. nii hea oli. Ühel hetkel hakkasid ilmutama mulle mälestused.. ja mitte lihtsalt mälestused, vaid Mälestused ja koosoldud ajad just Nende kõige paremate inimesteg.. nendega kes tähendavad mulle rohkem, kui mu oma elu. See tunne aga oli juba niivõrd võimas, et silmi oli raske lahti hoida ja seda hetke.. ma ei oska kirjeldada. Imelik ju, lihtsalt paljalt mälestused tekitavad sellise tunde. Aga siis olin seal, nüüd juba oma taeva, muusika ja mälestustega. Lihtsalt olin. Ja siis mälestustesse lisandus üks suveöö, kui nii võib öelda. Ja siis ma taipasin, et ei.. kõik pole möödas. Kõik pole kaugeltki mitte möödas, sest miski pole alanudki veel. Startki on veel andmata, aga mina olen omadega juba täiesti sees. Nii ei saa ju.Kui ma midagi soovida võiksin, sooviksin, et minu sees ei süttiks selline leek nii ruttu, et mulle antaks veidi rohkem aega, sest nii lihtsalt ei saa. Siis istusin veidi veel seal, mõistmata päris täpselt, mida ma teen, mis toimub..
"Armastan sind kaugelt, kui ma armastan sind kaugelt, parem armastan sind kaugelt ja nii jääd lähedale sa.."
Kõik näib nii tõeline. Kõik. Ma usun kõike. Ma usun müüte. Ma usun ingleid. Ma usun haldjaid!Usun et kui 23.23 või 11.11 soovida, siis läheb see täide!Ja usun unistustesse!Ma usun kõike, lihtsalt tõesti kõiiikkkkeee!(: Ja tahangi ja usungi, sest selles maailmas on alati hea. Ja ma ei karda kukkumist, sest ma elan selles hetkes.. siin ja praegu, ei mõtle sellele.."et mis siis küll saab.."
Aga ometi ma petan end..
taas.:(
1 comment:
Kahte viimast rida polnud vaja. Pane roosad prillid ette ja ela nagu mina. Kõik ongi hea. Milleks vaadata seda,kuidas inimesed unustavad unistamise?Parem unista ise ja tunneta,kuidas elu paneb lendama...ilma alkoholi,narkootikumide ja muu..
Post a Comment