Laura..

I´m With You..
I´m standing on the bridge, I´m waiting in the dark ,I thought that you´d be there by now. There´s nothing but the rain, No footsteps on the ground, I´m listening but there´s no sound. Bridge:Isn´t anyone trying to find me? Won´t somebody come take me home.. It´s damn cold nihgt trying to figure out this life, Won´t you take me by the hand, Take me somewhere new..I don´t no who you are, But i.. I´m with you!

Tegin Avril Lavignest referaati ja samas otsisin siis ka juba oma muusika hulgast Avrili muusikat. Kuulasin kohe päris mitu tundi. Varem polegi nii kuulanud tema lugusid, kui see kord. Kuulasin neid sõnu just, kuidagi hästi hinge pugesid. Mõned sõnad olid eriti sügava mõttega kohe. Minu meelest A.Lavigne on üks selliseid lauljaid kelle esitusest ja lauludest kiirgab juba see jõud, see võimsus.. see miski, mis peaks IGAS loos olema, mis kirja pannakse. Minu jaoks on kohe tunda, et Avril teeb oma lugusid südamega ja samamoodi esitab. See mingi power on lihtsalt neis sees.

* * *
Mm, vaheaeg saabki juba läbi. Veel viimane öö kaua magada. Homme peab juba arvestama sellega, et esmaspäeva hommikul peab poole seitsmeks jalule ajama end. Raske kindlasti, aga peab paraku. Nüüd siis see viimane veerand. See kõige viimane, kõige raskem, kõige otsustavam. Ohjaah, aga saame hakkama. Sest peale seda on ju SUVII! See imeline aeg. Soojad ja imeilusad suveõhtud/ööd, meri, päike, puhkus.. kõik see on nii imeline. See vabaduuuus!(: Selle nimel tulebki rahulikult viimane veerand ka üle elada. Ega see polegi nii hull tegelikult. Kui asja positiivselt võtta, siis see möödub ruttu. Sest negatiivsed asjad kestavad (minu arvates vähemalt küll) alati kauem ju. Seega võtkem postiivselt, suveni on veel vaid mõni samm. :)




* * *
Ja siis veel.. "Klass" ! Tõesti film, mis läheb hinge. Nõrgemad kindlasti leiavad filmi lõpus end pisarates, ega ma isegi oleks peaagu end selles olukorras leidnud, kui oleks üksi olnud seda filmi vaatamas, aga üritasin tuge leida kahelt poolt, kus kaks sõbrannat istusid. Aga see film on tõsiselt nagu VÄGA HEA! Just see, et see kõik nii reaalne on ja samas nii julm. Paneb hämmastama, et kas tõesti meie ümber selliseid asju juhtub? Kuhuni küündib inimese julmus, kuhuni kurjus suudab minna? Millal see piir tuleb või ehk ei tulegi? Peale selle filmi vaatamist astud kinosaalist välja, õue ja vaatad ringi, kõik tundub hetkeks kuidagi hoopis mustem. Mingi jube reaalsus tabab justkui. Mina vähemalt ei suutnud sõnagi öelda, pea oli nii mõtteid täis. Niipalju küsimusi tekkis.See film pani tõsiselt elu üle mõtlema. Kas tõesti see ongi see maailm, mille oleme endi ümber loonud? Raske uskuda! Tõesti, kes pole näinud, SOOVITAN SOOJALT! See film on midagi väääga head!






Rõõmsat kevadet soovides,
Laura!