Kõigepealt.. nimi sellest, et ma ülepikaaja kuulan Smilersit, kohe mõnuga. Ja just lõppes lugu "Meteoriitide sajus". Ja nüüd see kuradima eriline lugu "Nii Sind ootan" . Oeh, SUPPPPPER! Need mälestused. Nii ilus :) Tuuril ka, ikka elasime tõsiselt välja ennast, kui see lugu tuli..vähemalt mina küll. "Saadan öö su juurde, ilma sinuta kõle on see.. saadan suudlused sulle, see on ainus mida teha saan veel.." Nii ilus lugu lihtsalt :) Respect Sal-Sallerile selle loo eest ;)
Täna pool lõunat istusin emaga köögis, st. tema istus ja mina toimetasin.. küpsetasin. Ja me rääkisime, paljuu! Niisama ja siis tuli jutuks mis vahe on noorelt sünnitamisel ja vanemalt. Ja meie jutuajamise tulemusena siis jõudsime selgusele, et noorelt sünnitamine on parem, sest vanematel endal on laste mõistmisega kergem ja lastel on tegelikult parem, kui on nooremad vanemad, sest nooremate suhtumine on teine. Teine asi on see, et noor inimene saab palju rutem selle mõistuse ja täiskasvanulik oleku, kui saab lapse. Sest see on siiski topelt-vastutus. Sinu kaelas on veel ka teine elu, kelle eest sa vastutad. Keegi pisike ja õrn, kellest sõltub sinu elu. (NII NUNNU!)
Aga vanemalt (~35-40) on pluss see, et siis on enamasti inimestel juba kujunenud kindle elukoht, oma pesa mis on sisse seatud ja kus on parajalt ruumi. Teine asi on kindel sissetulek, mis tagab lapsele ka parema elu materjaalselt. Ühesõnaga on vanematel sünnitajatel (vs. paaril) enamasti paremad võimalused lapsele pakkuda. Vanemalt sünnitades on jällegi suuremad riskid.
Ja muidu veel sellekohta sain aru, miks nii hullult rõhutatakse just tütarlaste ja naiste puhul kõhulihaseid juba sellepärast, et sünnitamisel on kõhulihaste kasutamisel suur osa, sest sünnitamine iseenesest on väga raske ja kui pole ka kõhulihaseid mille abil pressida, on ju topeltraske. Eks sellepärast juba põhikooli algusest saati hakatakse kõvasti treenima kasvõi koolis tütarlaste kehalise tunnis kõhulihaseid, et tulevastel emadel lihtsam oleks.
Ja täna ma jõudsin veel ka mingid dokumentaali moodi filmi vaadata ETV´st. Lootest oli see. Väga detailselt, millal areneb haistmine, millal maitsmine ja kõik muu. Alates sellest millal tulevad lootele varbad ja millal ripsmed. Tohutult huvitav oli. Räägiti üldse kõigest, rasedusest. See tundub nii imeline. :)
Õhtul läksin veel Katale bussi vastu Pajusti poole. Rääkisime ja jalutasime nagu vanasti. Ja siis läksime Kata juurde. Istusime ja rääkisime, meenutasime. Nii hea oli. Nii eriline! Meil on ikka nii palju ühiseid mälestusi, mida aegajalt meenutada. Talv 2006 on igavesti meenutamist väärt. Me nüüd polnud ammu enam rääkinud oma mälestustest, aga täna taas ja tõesti väga supper oli. Ja meilt ei saa keegi neid mälestusi mitte iialgi võtta! See oli parim talv siiani üldse! :* Ja me meenutame seda veel ka vanaduspõlves lapselastele rääkides. Olen selles peaaegu kindel.
Shalalalaaa, eile tegin vägasuurest igavusest pilte.. Mõned panen siia ka! :D (Muide ma üritasin kunsti teha , vs. dp pilte :D või midaiganes ühesõnaga.. ja tegelikult ei suut ma mõnel isegi oma pead peale saada, seega.. :D )
Armastusega,
teie Kiiiiiiiiisu ;)
No comments:
Post a Comment