Praegu on veel vaheaeg. Mõned viimased päevad. Ja täna algas kevad, kuigi kui välja vaadata, ei ütleks eriti. Eks asi paraneb :).
Tegelikult ma nii meeletult ootan seda sooja aega. Just mingi paar päeva tagasi käisime väljas õhtul. Super lihtsalt, kui ilus päike oli. See tunne, istud autos, sõidad päikeseloojangule vastu. Nii hea vaba ja tõeline suve-"feeling" tuli peale. See pani eriti seda kuumust ja vabadust igatsema. Ega palju samas pole enam. Õnneks! Koolis samas viimane veerand, see kõigekõigem igas mõttes. Kõige viimasem võimalus veel olla seal, selle klassiga, täpselt nii. Viimane võimalus oma lõputunnistusele võimalikult roosilised hinded saada. Viimased valmistused lõpetamiseks, lõpupeoks jnejne. Ja muidugi eksamid. Konsultatsioonid. Ma ei põe praegu absoluutselt eksamite pärast. Pigem on mu mõtted koondunud mu tulevikule. Mul tekib neid mõtteid, unistusi, plaane ja kõik iga hetkega aina juurde.
Praegu, peale vahepeal olnud ümbermõtlemist, tahaks ma siiski Tartusse peale põhikooli lõppu. Hugo Treffneri Gümnaasiumi katsetel käisin esmaspäeval. Eriti ei kommenteeriks, kuidas läks.:D Mu teadmised matemaatikas olid justkui kusagil puu otsas peidus. Või vedas mu "vanainemese" mälu mind lihtsalt alt. Ja muidugi närv. Eesti keele test ja kirjand olid õnneks enam-vähem kindla peale minek. Samas rõhutaks taas sõnapaari - ENAM- VÄHEM. Ajaloo ja ühiskonna testiga tegin Bingo lotot. Panin palju üsna huupi, esimese mõtte järgi. Eks paistab, palju täppi läheb. Ma proovin sellele võimalikult vähe mõelda, kuigi iga hetkega see tahtmine just sinna saada, tõuseb. See kool on superilus ja muidugi tugev. Ja Tartus.
16. aprill lähen ilmselt Forseliusesse katsetele ja 19. aprill Mart Reinikusse. Igaks juhuks. Ka need on tugevad koolid. Aga miinuseks minu jaoks see, et neis koolides on 1-12 klass, mitte nagu Treffneris, kus on 10-12 kl. Ikka vahe on suur. Kas vahetunnis on rahulik õhkkond ja suured inimesed ümber või pead muudkui ühest nurgast teise hüppama, et väikesed pikali ei jookseks.
Miina Härma katsetele mul pole kahjuks võimalust minna, sest magasin need lihtsalt maha. Õigemini eelregistreerimise. Aga mis seal ikka. Eks paistab, mis üldse saab. Ja kui saangi kuhugi sisse, siis, kas tulen ja kuidas ja kus elan jnejne. Küsimusi tekib kindlasti veel palju. Ja elu muutuks vaat, et totaalselt. Samas, ei karda ma neid muutusi. Uus ja huvitav ja hoopis teine. Väljakutse.
Mjah, mõned päevad ja siis koooooli tagasi.Tegelikult tahaks puhata veel. Praegu tegeleme koolis ettevalmistustega kooli 20.juubeli auks korraldatava piduliku kontsert-aktuse jaoks. Esitame seal minu luulest kokku pandud luulekava, millega viimasel ajal olen tegelenud. Huvitav on see, et varem pole ma tegelikult luuletusi pmts. üldse kirjutanud. Nojah, väiksena mõned ja nüüd mingi loetud arv vb. Aga selle luulekavaga seoses, avastasin, et luuletusi, vähemalt minu jaoks, on lihtsam kirjutada, kui mingid pikka lugu. Samas raskem sellessuhtes, et pead sõnu hästi seadma ja rohkem jälgima, kui pikas loos, kus lausetes mingisugust rütmi justkui ei pea ju olema.
Mjah. Nii ta on, minu jaoks.
Viimane õhtu siin, Tartus, homme sõidame tagasi. Õigemini mina tagasi, nemad nädalavahetuseks. Tagasi, aga kauaks, see on nüüd juba väga suure küsimärgi all. Kui mõtlen sellele, et vb see ongi mu kõige viimane kevad, mida seal, oma lapsepõlve mälestuste ja tuttavate ja sõprade keskel veedan, siis tundub see veidi kurb. Samas tunnen et see pisike kohake jääb mulle ja mu unistustele kitsaks ja pean saama ära. Ma olen alati iseseisev olnud ja tunnen, et tahan veelenam seda olla. Siin, Tartus, tundub see kuidagi reaalsem, see iseseisvus, sellisel kujul nagu mina seda vajan. Oleks vaid, et kõik lõpuks siis ikka läheb hästi ja et need unistused siin, suure(ma)s linnas saavad tuvidena lendu tõusta ja pesa punuma hakata. Ja, et need minu elus praegu ehk suurimad otsused, osutuksid õigeteks. :)
Okei, tundub, et saun on valmis. Seega, lähen hauduma! :D
Värskeid mõtteid ja positiivseid uuendusi täis kevadet teile!
Teie,
Mia Cara.
No comments:
Post a Comment