Eestlastest ja Eesti laulust..

Nonii.. olen nüüd kena kuu aega toimetanud ja tegutsenud jälle ning pole aega leidnud, et kirjutada. Vahepeal on saanud vanemaks mu armas õde, Eestimaa ja valitud ka üks armas inimene meid Eurovisoonile esindama. 

Esimesest kahest sündmusest ma seekord ei räägikski, küll aga Eesti laulust. Ja ühel kindlal põhjusel. 

Kahju on küll seda öelda, aga ma olen tõesti pettunud, et meie ümber on nii palju õelaid ja kibestunud inimesi. Jah, Birgiti võit oli üllatus ja suuresti seepärast, et sellest kuskil juttu ei olnud. Kuigi mulle see lugu meeldis ammu enne Eesti laulu võistlust juba, ei osanud ka mina arvata, et meid läheb just see lugu esindama. Ma polnud selleks ajaks sellest loost ka enam nii suures vaimustuses, kui loo ilmumise järel. Ma olin lihtsalt selle loo nii läbi ja lõhki ära kuulanud, et võib-olla vaimustusin lugudest, mida kuulnud veel polnud ja samamoodi siirad ja ilusad olid ning muidugi meie ilusas eesti keeles (Liisi Koikson, Kõrsikud jms). Birgiti esitus oli aga võimas ja kui lõpuks olid alles jäänud Grete ja Birgit, tekkis minus suur soov, et võidaks just Birgit. Ja isegi mitte sellepärast, et Grete halvem oleks. Grete lugu oli samamoodi väga hea ja ka tema võit oleks tore olnud. Aga nagu Grete ise ütles: Birgitil on lavakogemust rohkem ja sel hetkel ta vääris seda ehk pisut rohkem. Pealegi on Grete alles nii noor (17) ja jõuab veel käia Eurovisioonil ning ka kõike muud, kuid enne pisut kogemusi saada ja lavanärvi kasvatada. Seega lõpp hea- kõik hea! Läheb see, kes oli sel korral parim ja ma olen siiralt uhke. 

Nii palju siis sellest. Tegelikult siis nüüd kogu selle tralli kurvem pool, mida ma korraks juba mainisin- kibestunud inimesed. Hakkas üks suur nutulaul, et võitma pidi ikka see ja teine ja kolmas, aga jumala eest mitte Birgit. Ja küll ei oska Birgit laulda või on laul mõttetu jne jne jne. Samal ajal, kui võiks ju olla rõõmus või vähemalt lihtsalt toetav. Omasid ju hoitakse või on see mingi vanamoodne komme nüüd juba? Samal ajal, kui võiks soovida õnne ja näidata välja oma toetust, külvatakse kõikvõimalikud kommentaariumid üle solvangute ja sapiste sõnakõlksudega. Ja olen enam kui kindel, et suuresti teevad seda just need inimesed, kellel pole elus ehk nii hästi läinud ja ilmselt laulmisest teavad ka sama palju kui melonite kasvatamisest. Millegipärast on elus juba nii, et need, kes kõige vähem teevad, püüavad ja oskavad, on ikka kõige suuremad teadjad ja kriitikud. Küll on paha see ja küll on paha teine! Kurb on! Ausalt, väga kurb on olla eestlane, kui meie rahvus ongi selline! Või pigem piinlik tunnistada, et neid rumalaid ja õelaid inimesi on nii nii palju. Jah, ka mina ei pidanud Birgitit number 1 valikuks, keda saata Eurovisoonile, aga sel aastal oli minu arvates häid lugusid üldse palju ja see, kui ei võida minu ülim lemmik, ei tähenda kohe, et mul on õigus minna kedagi avalikku kommentaariumisse solvama. Ma ei teeks seda ka siis, kui tunneks, et mul õigus oleks. Samasugune pettumus oleks minus tekkinud ka siis, kui oleks keegi teine võitnud ja selliste kommentaaridega üle külvatud. Inimesed..olge nüüd natukene positiivsemad ja rõõmsamad. Olge avatuma meelega ja toetage teineteist! Ja toetame koos inimest, kes meie eest välja astub. Saage palun kibestumisest üle, see on tõeliselt inetu ja eelkõige rikub teie enda tuju ja meelt, sest niivõrd särav ja andekas ning arukas inimene nagu Birgit kindlasti ei ole sellest heidutatud. Seega, hoidke oma närvirakke tõeliste probleemide pärast muretsemiseks. Birgitil läheb absoluutselt kindlasti suurepäraselt, kui me sellesse usume, talle pöialt hoiame ja tunneme uhkust ning rõõmu kõige selle üle. Sest just uhkust ja rõõmu peaksime tundma! Meie lugu on selge sõnumiga ja selle loo esitaja väga võimekas..seega kõik on võimalik! Mina isiklikult usun, et me võime täiesti vabalt saada ka poolfinaalist edasi ning miks mitte ka finaalis kõrget kohta oodata. Unustage palun see kohutav negatiivsus ära, sest nii ei jõua mitte kuhugi! :)

PS! Kui Winny Puhh oleks võitnud, oleksin ma olnud muidugi pettunud, sest minu arvates ei olnud abosluutselt vaimuka loo ega show'ga tegu, aga ma oleksin sellega leppinud ja siiski Eestile pöialt hoidnud ning lootnud, et meil ikkagi väga hästi läheb! Seega ka kõik Winny Puhhi suured fännid võiksid oma suure kibestumise alla neelata ja hoida pöialt sellele, kes oli sel korral võitja, seega parim- Birgitile! 

Jah, tuli väääga emotsionaalne postitus, aga minus elab siiski lootus, et ühel ilusal päeval, kui huvi pärast kommentaariumis sõnavõtte loen, saan tunda, et elu on ilus ja inimesed on head. Et üksteisest hoolitakse! Ehk see päev ikka tuleb veel?!:)

Seniks aga kõik. Lisan siia ka Birgiti võiduka loo, mida kõik on küll kuulnud, aga äkki need õelutsevad inimesed kuulavad korra veel mõistmaks, et tegu on ikkagi ilusa looga ning on põhjust tunda siiski uhkust!

Ilusat peagi algavat kevadet ja palju palju ilusaid hetki Teie igasse päeva, armsad eestlased mu ümber!

L.