Viimasel ajal mõtlen palju selle peale (jälle), kui olulised on meie mõtted. Kui palju saab muuta lihtsalt iseenda mõtteid suunates. Muidugi tuleb ette olukordi, kus on võimatu jääda positiivseks (või pigem siiski raske, sest võimatut pole olemas), aga see on mööduv nähtus ja peaks olema väga harv juhus. Kahjuks näen enda ümber päris mitmeid inimesi, kelle elu on hoopis vastupidine: nad on enamik aega mures, õnnetud ja stressis oma "pole seda, pole teist ja see on ka paha" pärast ning palju harvem on nende näol siiras naeratus selle pärast, mis neil on hästi. Elu on õnneks või kahjuks ju ikka täpselt nii ilus, kui ilusaks me selle elame ja mõtleme. Mitte kunagi ei ole võimalik saada kõike korraga, ühel ajal ja sama palju. Aga kas mitte just seepärast ei olegi kõik see, mis meid ümbritseb, niivõrd imeline ja huvitav? Kõik, mis peab, juhtub ju nagunii (ja selles olen ma täiesti veendunud) ja kõik, mis ei juhtu, ei juhtu mingi põhjusega ja ju pole meil seda siis vaja. Pealegi on meie kõigi õlul kanda just nii palju, kui me jaksame kanda. Ometi on ikka nii palju inimesi, kes ei ole mitte kunagi rahul. Ma saan aru, et tuleb ette ka väga raskeid otsuseid ja hetki, mis tekitavad segadust ja kaotavad meis usu iseendasse ja võimesse midagi parandada. Aga tegelikult on meie kõigi sees see jõud olemas ja mõte "ma ei suuda, ma ei taha, ma ei jaksa, ma ei või" ei muuda mitte midagi lihtsamaks. Unista! Unista suurelt ja liigu sinna poole ja kõik laheneb.. alati. Üleöö ei võimalik saada kõike, mida me ihkame ja kui miski ongi nii valesti, et igal hommikul on esimene mõte "ma ei jaksa", siis on viimane aeg end käsile võtta ja teha kõik selleks, et nii ei oleks põhjust mõelda. Paigalseis ja pidev jorisemine, kui halb kõik on, ei paranda ei enda tuju, olukorda ega üldse mitte midagi. Küll aga tekitab stressi veel rohkem ja motivatsiooni see just kuigi edukalt ei kasvata.
Ma võin paista naiivne, aga ma võin kindlalt väita, et ma ei ole allaandja. Ma tean, mida ma tahan ja kui miski mind väga häirib, siis püüan teha kõik, et seda muuta. Toita oma mõtteid ja oma elu positiivsuse ja saavutuste ning eesmärkide täitumisega, mitte ebaõnnestumiste, lihtsalt leppimise ja stressiga. Lihtsalt.. kõik torisejad, jorisejad, ebakindlad ja kunagi-ei-ole-piisavalt-hea tüüpi inimesed: Nähke vaeva, rõõmustage rohkem ja muutke seda oma elus, mis nii halvasti on ja ühel päeval paistab hommikul kardinate vahelt hoopis päike, mitte enam vihmapilved! :)
Ja kui vahel ebaõnnestudki.. siis on see ju hea. Millest muidu õppida?
Rõõmsat jaanipäeva ja mõnusaid hetki kõige armsamate inimestega (sest just nemad on meie peamine põhjus, miks olla õnnelik ja tänulik)! :)
Laura
No comments:
Post a Comment