Ja tegelikult mõtlen ma taas sellele, kui väga tänulik peaks olema. Igaüks meist. Ja kui väga tihti me just tänulikud ei oska olla. See on nii veider, et peab nägema alati halba või seda, et nii palju on neid inimesi, kellel läheb meist halvemini, et näha, kui õnnelikud me oleme.
Kui ma enda ümber vaatan ja näen neid inimesi, kes on üksi..nii üksi ega pole enda kohta elus leidnud, siis ma mõtlen ikka sellele, kui tänulik ma olen kõigile neile inimestele, kes minu elu nii ilusaks muudavad. Kui õnnelik olen ma, et täiesti juhuslikult sündisin heasse perre, mul on korralikud ja tublid vanemad. Mind on suunatud, aidatud, õpetatud ja õigetel hetkedel keelatud. Mulle on võimaldatud kõik vajalik, et elada täisväärtuslikult, areneda ja oma väikeseid ja suuri unistusi täita. Mul on lastud teha ise oma vigu ja nendest õppida olles kogu see aeg kas kaugemal või lähemal minust, aga ikkagi minuga. Alati minu juures, minu lähedal, minu jaoks olemas.
Ma olen saanud hea hariduse ja mul on võimalus end endiselt pidevalt täiendada ja veelgi õppida-õppida-õppida. Ma olen kasvanud väga toredate inimestega koos üles, kellest niimõnigi on minuga siiani jagamas ilusaid ja valusaid hetki. Koos avastamas, kaotamas end ja uuesti leidmas. Koos kõige rõõmsamatel ja kõige lõbusamatel retkedel ja kogumas mälestusi..koos minuga. Mu elus toimub pidevalt midagi uut ja huvitavat ja ühe eesmärgi täitumisel tekib uus, mille täitumise poole püüelda.
Ja kui ma tahan, siis ei pea ma kunagi päriselt üksi olema. Minu ümber, minu lähedal on alati keegi, kes on olemas ja kellega koos on hea.
Ma tänan teid kõiki, mu armsad, selle KÕIGE eest, mida te minu igasse päeva toote.
KOOL ON KOHE ALGAMAS! Ootan juba põnevusega, loodan, et ka teie, kes te taas/jälle/uuesti (üli)kooli lähete. Ja loodan, et ka teie tunnete, et see mida teete, on õige ning just see, mida ka tegelikult teha tahate!
Tänan teid ja soovin teile kõige vahvaid viimaseid päevi enne (põneva) sügise saabumist!
L.
No comments:
Post a Comment