Ometi on kahjuks nii palju läinud ikka teistmoodi. Tean, et ma ootan liiga palju, loodan liiga palju ja üleüldse sean ootused pidevalt liiga kõrgele ja siis.. kukun. Aga ausalt.. sel suvel on minu soovidest ja plaanidest alles ainult killud, tolm, praht. Jah, mõni ootus täitus.. ja kõige olulisem eesmärk sai väga edukalt täidetud, mille üle on mul siiralt väga hea meel, aga kui suvi üldjuhul on veidi teistmoodi aastaaeg, rohkem puhkust, mõnulemist, vabaõhu üritusi ja rohkelt koos sõpradega naeru ja ilusaid hetki, siis see suvi on kõiges selles läbi kukkunud.. totaalselt. Kahju öelda, aga nii on. Kui mina tahaksin ja saaksin midagi teha, siis ei saa seda keegi teine või vastupidi ja kui saaks, siis millegipärast ikka EI SAA. Või on veel mingi kolmas, neljas, viies põhjus. Kevadel uskusin ja olin valmis selleks, et suvi möödub Tartus (mis pole üldsegi halb), aga siiralt uskudes, et ka mu sõbrad on siin.. rohkem ja siis annab siin ette võtta nii mõndagi. Jah, miskit oleme me ka teinud ja mis on muidugi kõige olulisem..oleme saanud ka lihtsalt koos olla, aga üldiselt on see suvi olnud pigem üks väga tühi ja mõttetu aeg. Või siis olen mina jällegi nii palju üle mõelnud ja lootnud, mida juhtub ju ka mõnikord.
Aga Tartu on ilus. Siin on mingi rahu ja ma ootan juba VÄGA sügist. Kõik, mis tuleb, on tegelikult jälle uus ja huvitav. Loodan, et kõik sujub ja läheb täpselt nii hästi nagu vaja. Juba praegu tunnen, et mingid "asjad" mu elus on muutunud ja pidevas muutumises.. suuresti ka inimesed, kes mu ümber on. Ja sügis toob kindlasti palju muutusi, mida ma ootan. Kasvõi juba seepärast, et suvi ei ole sel aastal mulle väga palju just pakkunud. Ja iseendaga tasuks mul muidugi ka tööd teha, et mitte pidevalt oodata nii palju. Enda suhtumist saab ju muuta, teiste oma aga mitte.
Kõik on pealtnäha väga hästi ja samas on viimasel ajal pidevalt nii tühi ja veider tunne. " Kas see ongi kõik?" Just selline tunne ongi. Kindlasti parandab seda tunnet ka suuresti sügis, sest suvel on Tartu ka nii tühi ja mu sõbrad, kes siin elavad, ei ole ka siin suvel eriti (kuigi üks oluline lüli läheb sügisest üldse ära :( ) ja sügisel tuleb jälle kogu linnale ja inimestele elu sisse, aga need viimased kolm nädalat tuleb end veel siiski ka kokku võtta.
Ma üritan end lohutada, et oh kui hästi kõik on ja kui tore, aga millegipärast tunnen end ikka pidevalt nii halvasti ja taban end mõtlemast pigem negatiivselt. See on nii halb ja see pole üldse väga mina, aga samas ma tean, et need perioodid aeg-ajalt tulevad ja sinna ei saa midagi parata. Lihtsalt oled, lepid. Aga viimasel ajal on küll täpselt see tunne, et same old empty feeling in my heart.
Ilmselt tekitabki selle tunde just see pooltühi suvine Tartu, minu loomus, mis pole sugugi üksi nokitseja tüüpi ja minu viimasel aja ootuste ja lootuste purunemine ja pettumine (mis on ka suuresti mu enda mõtlemises kinni ja minu ettekujutuses, mis ei ühti ümbruskonna omaga ja reaalsusega), aga et siiski postitus veidi rõõmsamalt lõpetada, tuleb tõdeda, et sügisel on kindlasti palju toredat plaanis (nagu ennist mainisin ka) ja sellesse ma siiralt usun. Sügisene Tartu suure hulga uute põnevate inimeste ja tundengitega ning sellega kaasnevate vahvate üritustega toob elurõõmu ja elevuse kindlasti uuesti südant paitama. Ja seda kohe kindlasti! Tuleb see lihtsalt ära oodata ja see (sel aastal) igav suvi ära saata. :)
Kõik päevad ei ole vennad ja kõik suved ei ole õed. Tuleb uus ja tuleb parem..
Kell on täpselt 00:15. Päev on kenasti õhtusse jõudnud, magama.. ja uuel päeval uute mõtetega kohustusi täitma!
Olge mõnusad ja nautige veel suve, mis loodetavasti on teil vahva olnud! :)
Lisan ka selle suurepärase (ja sügava mõttega) loo, mille sõnad mu blogi pealkirjas on..
L.
No comments:
Post a Comment