Millegipärast on kord juba nii, et see, mida ise ootad, ei tule ega tule, aga kõik see, mida sa ei oota.. tuleb. Ja nii on iga asjaga. Peaaegu iga. Aga mismoodi panna siis asjad (ja vabandust, et kasutan seda tobedat ja tegelikult isegi sobimatut sõna "asjad", aga midagi targemat pähe ka selle asemel ei tule) liikuma nii, et need oleksid tahtmise järgi. Või ei peagi kõik nii minema, nagu me ootame ja soovime? Pealegi kuidas on võimalik üldse lakata soovimast, unistamast ja tahtmast, et kõik meie elus kulgeks plaanipäraselt? See ei ole ju võimalik! Ühiskond peab rumalaks inimest, kes laseb nö saatusel end kanda ja oma teed juhtida. Samas on ka rumalad ju need, kes tegutsevad, muretsevad ja loodavad ning annavad endast kõik, et kõik juhtuks just nii nagu oodatud. Aga siis ka ei juhtu nagu oleks vaja. Jah, mõnikord "loksub" kõik tõesti just nii nagu vaja, omal ajal ja siis kui vaja või isegi nii nagu ootame. Aga mõnikord ei jõua oodata. Lihtsalt ei jõua. Kui kaua peab varuma aega, kui kaua peab mõtlema kogu aeg kõigest muust, et juhtuks kõik need nii oodatud sündmused? Jah, mul on nii palju unistusi, mille nimel saan (ja teengi) ise tööd teha, vaeva näha ja tegutseda, aga on ka nii palju neid, mille puhul ei saa ise mitte midagi teha. Ainult oodata.. ja loota. Aga loodavad ju lollid või kuidas see oligi? Pealegi on väga paljude soovide alustalaks (või kui veidi ülikooli sisse tuua siis eelduseks/eeldusaineks) millegi muu täitumine, saavutamine.
Lihtsalt.. teinekord on tunne, et kui kaua peab ootama? Ja kust leida see motivatsioon ja inspiratsioon, see tahtejõud? Tahtejõud, et teha kõike hoopis teises järjekorras. Teha nii nagu on palju raskem. Jah, raskelt tulnud võidud ongi magusamad. On küll.. aga vastuvoolu ujumiseks puudub mõnikord lihtsalt motivatsioon.
Jah.. ja nii ongi!
Aga kui see kõik kõrvale jätta, siis on kõik hea ja hästi. Tartu on i m e l i n e.. nagu arvata oligi. Inimesed on toredad ja koolis on vahva! Kunagi kirjutan koolist ka rohkem ja nö Tartu elust..
Praegu tahtsin lihtsalt oma segased emotsioonid siia kirjutada. Jagatud segadus on ju.. pool segadust või hoopis ..TOPELT?
Pühapäeval hakkab sügis. Sügises on midagi eriti ilusat. See on vihmane ja enamik arvab ilmselt, et ka pigem nukker, pime ja masendav. Mina aga arvan, et ilus. Sügis on salapärane.. ja kõik salapärane peidab endas palju ilusat! :) Naudime siis..
Siit teile midagi hästi vana ja nii ilusat (veidi nukker ka, aga kõik ilus ongi ju alati pisut nukra alatooniga või mis?!)..
No comments:
Post a Comment