Elu on see, mis juhtub Sinuga siis, kui Sa selleks valmis pole..

Luban, et rohkem sellest ei kirjuta, aga täna teeb see veel haiget ja on meie, minu perekonna, minu sugulaste ainus mõte.. Saatsime oma armsa sugulase viimsele teekonnale. See kõik oli veel kümme korda raskem, rusuvam, õudsem kui oleks osanud ette näha. Ega oskagi. Neid asju ei kujutagi enne ette, kui sa oled seal ja reaalsus sulle vastu pead virutab. Sõna otseses mõttes. Meie armas inimene.. 25-aastane noor inimene on seal.. elutuna, kahvatu ja meiega hüvasti jätmas..päriseks. Ja meie temaga. Arvasin, et mul on hirm surma ja surnud inimese ees. Surma ees ongi, sellesse peabki iga terve inimene (au)kartusega suhtuma. Aga surnud inimese ees.. kogu hirm kadus. Tundsin, et ka mina pean tegema selle viimase pai. Tänuks selle eest, et ta oli. Et meil kõigil oli võimalik teda tunda, tema kõrval elada, temalt paljugi õppida. Ja hüvastijätuks, sest ta on läinud, päriselt läinud ja teda meist keegi enam kunagi kallistada, paitada või lihtsalt tervitada ei saa. Nüüd ongi päriselt kõik. Enne tänast see ei jõudnud päriselt kohale, see tundus nii ebareaalne. Noor inimene, alati olnud ja kuidas ühel hetkel pole. Aga ei, vot nii ongi. Kõik lihtsalt juhtubki. Aga nüüd temaga hüvasti jäetud, ära saadetud. Soovin südamest, et ta leidis rahu. Et seal kuskil maa ja taeva vahel, kus on tema hing.. on ka rahu! Keegi sureb ja keegi sünnib iga päev.. sest nii see elu käibki.

Täna tuli lõpuks ka lumi maha. Ilus, valge, pehme. See on vist mingi märk.. täna on selline unustamatu päev. Eks lumigi ootas vist midagi.. et üks teekond viia lõpule ja siis tulla. Nii ilus on, kohe tekkis tahtmine suusatada, kelgutada, lumeingleid teha. Sellesmõttes on Eesti imeline paik. 4 aastaaega pakuvad meile palju vaheldust ja rõõmu, igas aastaajas on midagi toredat. Talvised toas teejoomised kamina juures või sooja teki all ja õues vahvad tegevused, kevadine lume sulamine ja vee vulin, lillede tärkamine, esimene soe päike.. sügisene uue alguse tunne, värvilised lehed ja soe tuba, kust välja vaadates näed mõnusat vihmasadu maad katmas.. ja suvi.. nii soe, õhtused grillimised ja mõnus vees sulistamine. Igas aastaajas on midagi imelist! Seepärast tuleb nüüd (olgugi, et tuli veidi liiga hilja) seda lundki nautida. See on vaid aastast mõnel üksikul kuul.

Eksamid on õnneks nüüd tehtud (loodetavasti, sest aritmeetika oli NIII NÕME JA RASKE) ja saab natuke puhata. Kavatsen ujuda ja raamatuid lugeda. Magada, magada, magada ja eks vahepeal käin ka oma õpetajaoskusi praktiseerimas ühe väikese poisi ( ja nüüd ka tüdruku) juures.. pisut taskuraha ja hulganisti kogemust!

Jah, elu pakub meile suhkrut, aga et me sellega liiga ära ei harjuks, sekka ka pipart ja soola.. ja teinekord rohkem, kui oodata oskame. Aga kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks! Ja kuniks me teineteist hoiame, hoolime ja teinteise kuulamise jaoks ning koosolemise jaoks piisavalt aega leiame.. seni suudame kõik piprased ja soolased löögid vastu pidada ja jälle ise suhkrut lisada. Sest nagu ühes toredas lauluski "..on ju alati üks suhkrutükk, mis teeb pipratera magusaks"..  Ja kui silmad lahti hoida ja meel valla..siis suhkrutükke on elus kuhjaga! :)

Saadan teile palju hingerahu, soojust südamesse! :) Möllake mõnuga lumes, kel võimalus ja kel mitte (lume puudumise tõttu kuskil kaugel maal)..teie nautige kõiki neid muid suhkrutükke, mis teil on! :)


PS! Lugu, mille lisasin, oli üks täna kõlanud lugusid.. TEMAle väga väga meeldiv lugu, mis teda täna ka ära saatis. Aga ka muidu superhea lugu. VÄGA ilus. Kuulake ja nautige! Coldplay on tasemel! :)



Armastusega,
L.