:)

Ma täna olen hirmus väsinud juba. Tahaksin küll pikalt ja laialt midagi kirjutatada. Päriselt ka, tahaks, aga olen julmalt väsinut ja ei jaksa. Täna oli tore päev. Meil areneb siin vaikselt välja mingi igaõhtune teejoomise harjumus, et küünlavalgel.. joome teed ja naerame ja räägime. Nii tore on sedamoodi. Homme(kella järgi juba täna) veel ja siis koooooool. Ma tõesti veel ei taha. Palun natuke veel seda imemõnusat und, mida saab nautida üheni päeval ja neid rõõmsaid teeõhtuid ja seda vabadust ja kõike muud, natukene veel äkki?! Võiks tegelikult, aga paljugi, mida võiks.. ikkagi ei saa. Peab leppima ja uuesti end kokku võtma ja 5 x nädalas hommikuti pool seitse üles saama ja reipalt kooli suunduma, seal hea näo pähe tegema, et "jajaa, hommikul vara on tegelikult väga rõõmus ärgata ja kohe tarkuste pähe pressimisega alustada." Tõesti väga vaimustav. Kuigi samas pole kaks nädalat paljusid rõõmsaid klassiõdesid näinud, keda võiks näha. Kuigi vaheag oli ikka meeletult lühike. Alles ju hakkas ja nüüd juba läbi, niuniuu. :/ Aga väga sündmusterohke oli tegelikult. Emotsionaalne või kuidas nüüd öeldagi. Alguse sai uus seebikas, nagu seda ikka öeldakse kui loo ära räägin ;D. Ja ega ise ka muud ütleks, kui et head kaasaelamist ja see seebikas võiks kuidagi huvitavamalt lõppeda, mitte nagu nad kõik ja võiks vähem pisaraid olla mitte nagu seebikates muidu kipub olema. Aga uskuge mind, nalja hakkab alles saama, sest nüüd läks minul lõbusaks! Okei, nüüd küll lõpetan.. muidu jään siia arvuti taha kohe magama. Mirri ka juba magab siin kõrval, ootab, et saaks teise tuppa minna.. üksi ta ei julge ju.

Head ööd!:)