Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii..

..rõõmus ja niiii hea ja nii õnnelik ja niiniiiiii igasugune on olla! Sest kõik on niiiiii meeletult hästi ju lihtsalt. I don´t have words to describe this feeling.. nii imeline! Tegelikult ma olen õnnelik sellepärast, et inimesed teevad mind õnnelikuks ja mul on kõik olemas. Imeline perekond, imelised sõbrad,Imelised harrastused/hobid(näitlemine,kirjutamine.. laulda on ka niisama tore ju ja üldse muusika on IMELINE) ja isegi kool on Imeline, või vähemalt inimesed koolis ja tegelikult pole see õppimine ka nii jube ju.. saab täiesti hakkama.(: Elu on ilus. Tuleb lihtsalt õnn pisiasjadest leida, siis ongi kõik hästi.
Tartus oli samuti imeline ja sealt ära tulla.. on alati kuidagi niinii raske ja nii valus. Tartu on mulle juba (teiseks) koduks saanud, seal on midagi erilist, mida mujal pole. Ilmselt see õhkkond, see ühtekuuluvus tartlastel, see turvatunne seal. Sinna jääb alati taas minust mingi suur osa maha, mida ma siis koguaeg igatsen. Aga kes selle suure osa minust seal leiavad: Palun hoidke seda, sest ma kindlasti tulen kunagi sellele.. ja siis juba pikaks ajaks( või igaveseks) .. järele. ELAGU TARTU JA TARTLASED!:P
Tartus siis oli, nagu juba rääkisin, hästi hea. Intsu tõttu mu kõhulihased siiani valutavad naermisest. "Mina olen Maria, ma oskan juba ise potil käia." ja need grimassid, autogrammi loomine ja üldse kõik, niiii naljakas lihtsalt.:D Te püüdke olla temaga koos ja mitte naera. Palun väga, proovige, aga võin teie kahjuks/õnneks öelda, et te ei suuda seda, see on VÕIMATU! Ja mu niinii kallis õde.. tema tegi selle kodutunde mulle, nagu alati.. samas seega ka äramineku nii raskeks.. et te teaks.. ma vb jätsin teiega ruttu hüvasti, sest mul oli raske pisaraid kinni hoida, mul oli valus sealt ära minna. See oli kohutav tunne ja sellepärast tahtsin sellega ruttu ühele poole saada.Et jah, andke andeks! "Siit lahkuda.. eal ei suuda ma, sest tean mu koht on siin" See siis koht ühest meeletult ilusast laulust ja just nii see on, ma ilmselt aina enam hakkan tundma, et Tartu on see koht, kus ma tunnen end hästi, tunnen end koduselt. Mitte, et siin, Lääne-Virumaal, Vinnis, ma end koduselt ei tunneks. Siin ongi minu kodu ju. Aga seal näen ma end tulevikus, sest Tartu on imeline ja ma armastan seda kohta. Tõesti nagu, täiesti siiralt!
Käisime seal Auras.. Intsuga tegime torust allalaske rekordeid.. tema oli parem, kui mina, aga naiste ja meeste arvestus spordis ongi ju erinev(a). Aga ta õpetas mind ka ja ma olin ikka väga paljudest parem(ego möllab jälle:D). Auras oli vahva. Ja siis käisime kinos.. "Happy Feet" oli filmi nimi siis. Suurepärane. Niinii armas ja südamlik. Kindlasti minge kõik vaatama! Seda vaataks veel teine ja kolmas kordki taas, sest see tõesti oli nii hea, hästi suure mõttega.. :)
Siis käisime shoppamas ja olime niisama. Vaatasime õhtuti filme ja tegime kõike toredat, lihtsalt niisama oli ka hea.. (: Tartus on uni muide kõige magusam.;) Ei usu? Hahaa, aga mine ja proovi ise järgi siis.
Igaljuhul ma siis lõpetakski nüüd.
Olge terved ja tublid..
..ja mis kõige tähtsam..

MEELEOLUKAT,RÕÕMSAT,ÕNNELIKKU,EDUKAT UUT AASTAT TEILE!(:




Suure armastusega,
Laura.