Ma ei taha teada sinu saladusi..
igalühel on neid õigus omada.
Ühte vaid palun, ütle mis on su nimi..
kallis võõras öine rändaja!
Minu hinge salakambritesse tule,
midagi su eest mul pole varjata!
Ühte vaid palun, ära veel küsi mu nime,
sest et seda öelda ma ei saa.
Kuulen kuidas mind sa kutsud,
aga tulla veel ei saa..
Saladuse loori varjus peame elama.
Kuigi tundub et me rajad
eal ei ristugi, on nii..
pimedus meid ühte liidab
lõpuks ikkagi.
Sinu eest ma anda võiksin oma vere,
sinu eest kõigest valmis loobuma..
mida küll mõistus raevukalt keelata püüab, seda süda eal ei andesta!
Kõik on on nii, nagu on. Ja las ollagi.. juba ükskõik on. Mida ma ütlema peaks peale tänast päeva, mis on nii metsa taha läinud, et rohkem ei saagi enam hullemaks minna? Võib-olla seda, et homsest on lootust ehk midagi rõõmsamat ja toredamat ja õnnestuvamat saada. Loodame!
Aitähh Triinule, kes õhtuks nüüd tõesti mu tuju parandas, tegi rõõmsaks. Igaljuhul.. nüüd taas koolis siis ja kuigi alles teine päev, tunnen väsimust. Üritan täna varem magama minna.
Näitekas siis jagati nüüd lõpuks siis trupp pooleks. Ühed hakkavad Harmsiga tegelema, teised Onu Teodoriga. Endale meeldis viimane variant rohkem, seepärast ka selle valisin, sest see on selline armas ja lastekas. Nunnu!:) Teine on ka tore ja muud, aga tõsine ja sügavamõtteline.. praegu ei tahaks seda teha. Teodor on naljakas ja tore on ju väikestele lastele teha etendust.:P
Okei, head ööd nüüd.. ma täna lähen päriselt ka vara magama. Vb homme vms. kirjutan midagi mõtekamat siis!;)
1 comment:
nüüd oleme me samas rühmas:)
ja seda oli ikka tõsiselt armas kuulda, kui keegi ütleb, et sa tegid tal tuju heaks:)
(L)
Post a Comment